1990ndate aastate majandusreformide käigus erastati enamus tööstusettevõtteid välja arvatud energiasektor ja kaitsetööstus.

Erastamise käigus kontsentreerus endiste riigiettevõtete vara käputäie poliitililiselt seotud oligarhide kätte. Omandisuhted on Venemaal nõrgalt reguleeritud ja erasektor on jätkuvalt riigi tugeva mõju all.

Vene majandus jaguneb globaalselt konkurentsivõimeliseks toorainetööstuseks (2009. aastal oli Venemaa maailma suurim gaasi eksportija, teisel kohal naftaeksportijana ja kolmandal kohal terase ja alumiiniumi ekspordis) ja ülejäänud rasketööstus siseturust sõltuvaks. 

Volatiilsete hindadega tooraine eksport teeb Vene majanduse haavatavaks majanduse tsüklilisest iseloomust - hinnamullidest ja nende lõhkemisest. Hindade kõikumise mõju vähendamiseks viib Venemaa alates 2007. aastast ellu kõrgtehnoloogia sektori arendusprogrammi. Hetkel veel programmi edumärgid puuduvad.

Venemaa põllumajandus on elustumas. Venemaa on teravilja importijast muutunud hoopis selle eksportijaks.

1998. aastat finantskriisist saadik on majandus kasvanud keskmiselt 7 protsenti aastas.Tekkinud on keskklass. 

2008-2009 majanduskriis tabas Venemaad valusalt. Naftahind kukkus ja välispankade laenud Vene pankadele kuivasid kokku. Venemaa keskpank kulutas 200 miljardit dollarit rubla kursi "hoidmiseks". Valitsus eraldas veel 200 miljardit dollarit pankade likviidsuse hoidmiseks ja abilaenudeks. suurettevõtetele. 2009. aasta keskel saavutas kriis põhja ja algas aeglane tõus. 

Vene majanduse pikaajalisteks probleemideks jäävad tööjõupuudus, kõrge korruptsioonitase ja suuri investeeringuid nõudvad väljaarendamata infrastruktuurid.

IMF ennustab, et Venemaast saab 2013. aastaks suuruselt teine majandus Euroopas.

Euroopa riigid reastatud SKP järgi ostujõu pariteetsuse meetodil. Kõrval on võrdluseks nominaalse SKP numbrid (allikad: CIA Factbook ja World Bank) 

Ostujõu pariteet (purchasing power parities) on valuutade selline vahetuskurss, mis võrdsustab erinevate valuutade ostujõu. See tähendab, et kui konverteerida üks konkreetne rahasumma erinevatesse valuutadesse ostujõu pariteedi alusel, siis on kõigis maades võimalik selle eest omandada ühesugune "ostukorv" kaupu ja teenuseid.
Teisisõnu: ostujõu pariteet on selline valuutade konverteerimise kurss, mis elimineerib erinevate riikide hinnataseme erinevuse. Seega, kui erinevate maade kulutused SKP järgi konverteeritakse ühisesse valuutasse ostujõu pariteedi abil, siis kajastavad võrdlused riikide vahel üksnes ostetud kaupade ja teenuste mahu erinevusi.(Eesti Pank)