Mis muudab jõulupühad pühalikuks? Kas jõulumissal osalemine? Kui jõulumissal pole kohta Kristusele, nagu juhtus Jeesuse sündimise aegu Petlemmas, siis Christmas'st jääb järele vaid „mas" ehk „missa" ja „Weihnachten'st" vaid Nacht ehk öö - tavaline, pime, külm ja kõle öö. Jõulusõnum on aga rõõmusõnum kõigile rahvastele suurest rahust ja suurest valgusest. Kristuse sünd ei too valgust, rahu ja rõõmu vaid korra aastas, vaid aastaringselt. Seda vajab kogu Eesti ühiskond.

Paljude kaasmaalaste jaoks on lõppev aasta olnud justkui lõputu pime öö - töökoht on üles öeldud, perekond on purunenud, kodu pole enam kõige turvalisem paik maailmas, tervis on halvenenud, keegi on kaotanud oma lähedase, ja ometi on ka dramaatilises eluöös rohkesti valgust ja soojust, mille hind ei sõltu õnneks Eesti Energia turuhinnast. See sõltub meist endist, kas soovime avastada pühaduse mõõdet oma elus. Kas soovime labasusele ning tühisusele vastu seista? See eeldab leppimist teadmisega, et missal käimine ei tee kedagi veel pühaks, samamoodi nagu pühapäeval kirikus käimine ei muuda iseenesest veel kedagi pühamaks. Mitte ühelgi inimesel maa peal pole pühaduse monopoli. Vaid Kristus on täiuslikult püha - ning seda tõelist pühadust on võimalik avastada igal päeval.

Ka meie vanemate ja vanavanemate mälestused on meie jaoks pühad. Isamaa ning emakeel on meie jaoks pühad. Kogu Eestimaal on pühakodasid, mis Jõulude aegu täituvad inimestega. Mitte ajaloolised müürid ja maalid ei muuda nimetatuid kodasid pühadeks, samuti mitte ka Pühakirja lugejad ja õpetajad, vaid Jõululaps Jeesus võib muuta tavalise eriliseks - tavalisest koraalist võib saada eriline sõnum, mis saadab meid terve aasta, tavalistest küünaldest jõulupuul võib meie jaoks saada märk tõelisest valgusest ning lootusest, tavalisest perejõulupeost võib saada vanade suhete uuendamine ning uute suhete loomine, äraleppimine ning kokkuleppimine - selles kõiges on midagi pühalikku, kui aeg maha võtta, karusselli pealt maha hüpata ning tunda rohkem rõõmu andmisest kui saamisest. Andkem rohkem  väärtuslikku aega oma lähedaste ärakuulamiseks ning moraalseks toetamiseks.. Kõige raskem on taluda üksildust, ja seda eriti jõulude ajal. Ärapanemise asemel võime midagi head öelda või teha. Hoolimine ja hoolitsemine ei peaks olema ainult sotsiaalasutuste pärusmaa, vaid iga eestimaalase õigus ja kohustus.

Soovin, et kui laulame jõuluhümni Püha Öö, saaksime ka ise osa jumalikust pühadusest. Ilusaid jõulupühi teie kodudesse ja südametesse!