Maa hakkab vappuma 22. mail kell 7.06. hommikul. See pole esimene maavärin, mis mu Jaapanis oleku ajal aset leiab, kuid esimene, mida märkan. Võib-olla juhtub see sellepärast, et olen Chibas — Tokyo äärelinnas, kus majad on ehitatud ebastabiilsele, kokkupressitud prügist koosnevale ja mere käest võidetud pinnasele –, või on tingitud viisist, kuidas massiivne betoonhotell ummiklainesse sattunud parvlaeva kombel küljelt küljele kõigub. “Sa tunned kohe ära, kas maja hakkab krõnksutama või hüpitab niisama,” selgitas Eesti suursaadik Tokyos Toivo Tasa mõned päevad varem ning pole kahtlustki, et seekord maja krõnksutab. Talade vahelt kostab tumedat raginat.

Kümmekond sekundit ja kõik on möödas. Paistab ere päike, rong saabub hilinemiseta ning monitoril jooksvad teadaanded üksikute metrooliinide preventiivsest sulgemisest on äsjase 5,8 pallise maavärina ainsad järelmärgid.