Ramo Pener : Südametunnistusega manipuleerimine
Kogu ühiskonda on ravida palju raskem ja ka kulukam, kui alustada üksikisiku geneetilistest ja rakumutatsioonidest. Mitte ükski seadus ega seadusandlik võim ei suuda tagada ühiskonna kui terviku tervist ja normaalset funktsioneerimist. Õigusaktidega pole võimalik fikseerida, mis on südametunnistus, sest südametunnistust pole võimalik suruda inimlikesse raamidesse, sest seadusandja lähtub paratamatult õigusest, aga mitte õiglusest. Juriidika indikaatorid on totaalselt erinevad südametunnistuse indikaatoritest. Erinevaid õigusakte on võimalik väänata, käänata, tõlgendada ning kirjeldada endale sobival viisil ning juristide ja advokaatide puhul vastavalt rahakoti paksusele. Seadused pole kunagi konstantsed. Kui vaatame näiteks haridus- või perekonnaseadust, siis selguse ja õigluse asemel on sisse kirjutatud lõike, mis ei käsitle kõiki osapooli võrdsetena.
Õnneks on midagi ajas ja ruumis muutumatut ning sõltumatut rahvustest ning kultuuridest. Seda fenomeni, mida me siinkohal nimetame südametunnistuseks, on uuritud sajandeid ja uuritakse veel, sest südametunnistuse olemust ning toimimist pole võimalik ratsionaalselt lõpuni lahti seletada. Ja seda pole ka vaja. Südametunnistust on erinevatel aegadel nimetatud erinevalt. Valgustusaja tuntud filosoof ja pedagoog J.J.Rousseau nimetab südametunnistust Jumala hääleks inimeses. Siit saab alguse kohe üks probleem, kas inimene eeldab Jumala olemasolu ilma ratsionaalsete ning empiiriliste keerdkäikude ning lõksudeta või eitab seda. Südametunnistuse aktsepteerimine Jumala häälena ning väärtusi selekteeriva fenomenina eeldab usku ja usaldamist suuremasse jõusse ning tarkusesse, kui meie ise oleme.
Kust tulevad südametunnistusepiinad? Kas vähesest serotoniini- ja dopamiini kontsentratsioonist peaajus, või on põhjused hoopis kusagil sügavamal; mida pole võimalik ka parima tahtmise juures avastada erinevatest õigusaktidest ega õigusabinõuandlatest. Jumala eitamine ei tee Jumalat olematuks ning südametunnistuse kui Jumala hääle eitamine ei tee südametunnistust olematuks. Saksa valgustusaja suurim filosoof I. Kant nimetas südametunnistust kategooriliseks imperatiiviks, mis baseerub Jumala ideele - indikaatoriks, mis igas olukorras ning valikute korral annab meile teada, kuidas konkreetsel juhul peaksime käituma. Me võime seda aktsepteerida või mitte aktsepteerida. Siin kehtin põhjus-tagajärje seos.
Kahjuks on aga nii, et sageli seadusandja koos tööandjaga soovivad teise inimese südametunnistusega mängida, kuna enda südametunnistus on tuimaks jäänud või sootuks paadunud. Seda nähtust ja protsessi ma nimetaksingi siinkohal südametunnistusega manipuleerimiseks. Keerulistest seadustest lihtsad inimesed aru ei saa, aga südametunnistusest on igaühel mingisugune ettekujutus. Kui töötaja esitab tööandjale omapoolsed õigused nii juriidilisel kui õigluslikul tasandil, siis võib tööandja seada kahtluse alla töötaja südametunnistuse, väites, et töötaja soovib liiga palju puhkust või liiga palju raha. Eriti hea on manipuleerida südametunnistusega siis, kui töötajaks on kristlane, sest sel juhul eeldatakse töötaja totaalset kuuletumist, allumist ning korralduste täitmist, sest isandad ja kuningad on ju Jumala poolt ametisse määratud.
Kui siit minna kõrgemale ja kaugemale, siis sageli rahvasaadikud rõhuvad lihtrahva südametunnistusele, väites et te olite nõus sööma kartulikoori, nüüd peate nõus olema täitma ka eurodirektiive ning kinni maksma Kreeka, Portugali, Iirimaa ja edaspidi ilmselt ka Hispaania ja Itaalia riigivõlgu. Ainult südametu inimene ei maksa kinni üle jõu elanud ja prassinud heaoluriikide võlgu. Ainult ilma südametunnistuseta inimene võib rahumeeli peal vaadata, kuidas üks heaoluriik teise järel tervikuna pankrotistuvad. Rahvasaadikute sõnum meile kui tööd rabavale orjarahvale on see, et kas teil pole siis kahju ükskõikselt pealt vaadata, kuidas heaoluriigid peavad hakkama vägevaid abipakette ettevaatlikult rakendama; kuidas heaoluriikide ametnike palku langetatakse paari protsendi võrra; kas teil häbi ei ole, et ise soovisite saada EL-i suure pere liikmeks ja nüüd jätate oma sõbrad üksi elumerelainetele hulpima? Nii koputatakse ülevalt poolt meie südametunnistusele, samas kui tonnide viisi visatakse toitu minema ja teenitakse kosmiliselt suuri summasid. Hispaania kurkide lugu oli farss, mis lõppes hävitava fiaskoga.
Mida rohkem raha ja võimu inimene omab, seda rohkem ta iseendale kaksikmoraali ja topeltstandardeid lubab. Kui konn visata keevasse vette, siis ta hüppab sealt kohe välja. Kui aga veetemperatuuri tõsta aeglaselt keemistemperatuurini, siis kahjuks konn ei taipa enam veest välja hüpata ning ta annabki otsad. Aga ainult iseendale, aga mitte oma alluvatele, kuna iseenda südametunnistus on pragmaatilise, hedonistliku ning relativistliku elulaadi tagajärjel paadunud kõvemaks kui teemant. Selle tagajärjel muutubki lihtrahvas malenditeks malelaual, numbriteks statistikaametis ning manipuleerimise objektiks (tööalastes) suhetes ning suhtlemises.
Südametunnistuse kasvatamine kodanikuks kasvatamise raames algab juba imikueas. Määravaks pole siin käskude, keeldude ja ettekirjutustega sisendatav hirm karistuste ees, vaid inimese enda soov olla ja jääda ausaks, abivalmiks, usaldusväärseks, teistega arvestavaks, armastavaks, leppivaks, õppivaks, töötavaks isiksuseks. Pole vaja väiksemaid ega suuremaid lapsi hirmutada Suure Venna suure silmaga, sest seeläbi kultiveerime vaid silmakirjalikkust ning maskeraadi. Inimesed moonduvad kameeleonideks. Kui südametunnistus on surnud, siis on kõik müüdav - kokku tuleb leppida vaid hinnas. Lõpuks võib maha müüa kogu maa ja rahva, sest kellelegi on see kasulik.
Jumal on aga inimese selliselt loonud, et ka seadusi mittetundev inimene käituks seaduspäraselt, usaldades seejuures oma sisetunnet ehk südametunnistust, mis on muutumatu ajas ning ruumis ning millega manipuleerimine on kuritegelik.
