XI noorte laulu- ja tantsupidu “Maa ja ilm”
Maribel Treiman ja Helis Padar
10 ja 11, Tartust
Maribel tantsib tantsupeol poisi osa. Aga vähemalt tüdruku riietes. Kui poiss pole liiga pikk või liiga lühike, siis on poisiga parem tantsida. Praegust partnerit peab natuke liiga töntsakaks.
“Üldiselt tantsiks me parema meelega hoopis hiphoppi. Aga “Eesti muld ja eesti süda” on ka ilus tants.”
Hakkasin tantsima alles eelmisel aastal, kui kutsuti meeste tantsupeole. Nüüd tantsin segarühmas. Kui naistega tantsitakse, ollakse viisakamad. Meeste naljad on ikka teistsugused! Paljas ülakeha keelati meil ka tantsuplatsil ära.
Kõige lahedam on peol ühtsuse tunne. Lemmiktants on mul “Tõmba-Jüri”. Põhjamaa tantsus on aga tunne ülevam.
Enda jaoks loodan tantsupeolt saada kogemust, mida lastelastele jagada.
Rahvatantsu olen teinud 3 hooaega, võistlustantsuga tegelesin 11 aastat. Oma tuleviku ja ameti seon ka tulevikus tantsuga. Soov on minna Viljandisse tantsu õppima.
Rahvatantsu eelis on minu jaoks rühmas tantsimine ja ühtsustunne. Aga olen ka tantsupidude arengule mõeldes uuenduste pooldaja. Võiks julgelt uuemat muusikat segada folgielementidega.
Rahvatantsupisik on mul juba algklassidest sees, vahepeal tekkis pikk paus, aga ülikoolis otsustasin uuesti tantsima hakata.
Naisterühmas tantsin sellepärast, et mul olid segarühmas halvad kogemused. Mul ei olnud partneriga head klappi, tuju läks ära ja motivatsioon kadus.
Tantsupeolt ootan võimsat emotsiooni. Eriti suurest ühistantsimisest lõpus.
2007. aastal sain Eestimaa uhkuse tiitli, sest kogusin Elva lastekodule raha, et sõbral oleks seal parem elada.
Rakveres käisin meeste tantsupeol ka. Praeguse tantsupartneriga olen rahul küll, aga meestega oli lihtsam tantsida. Tallinnas on põnevam, sest siin on ju nii palju lapsi korraga koos.
Tantsin eesti-vene laste segarühmas, sest meie koolis on ju samuti eesti-vene segaklassid. Alguses kakeldi omavahel, aga nüüd on rühmas lausa mitu armunud paari. Tantsupartneriks on eesti poiss, üks igavene tüütus, kes liigub siis, kui seisma peab, ja räägib siis, kui pole vaja. Mõnikord loobib ka staadioni kunstmuruga. Kõikidele eestimaalastele ütlen, et igaüks teeks kõike seda, mida ta tahab, ja et keegi talle seda ei keelaks.
Õde rääkis, et tantsupidu on palju vägevam kui laulupidu. Panimegi kokku neiduderühma.
Minu meelest võiks kaasaegsemat muusikat rohkem kasutada. Poplaulu järgi tantsida oleks päris uudne. Sobiks kas või Tanel Padar. Aga kindlasti peaks laul olema eesti keeles.
Rahvatantsijana saab kaks aastat täis. Lapsepõlves mind rahvatantsurühma ei sunnitud. Tantsupartneriga on väga vedanud, kuuletub ilusti. Selle peo lemmiktants on mul “Eesti muld ja eesti süda”, aga see mulle ei meeldi, et Ruja originaalmuusika muudeti ümber, nüüd on mingi bändi cover.
Terve pere tuleb mind vaatama. See on mu elu esimene tantsupidu. Eesti rahvale soovitan – tulge kõik tantsupeole. Tegelen laulmise ja kergejõustikuga, aga tantsupidu on kõige tähtsam!
Elu esimene tantsupidu. Lemmiktants “Eesti muld ja eesti süda”.
Tantsupartneriga vedas. Tantsimises on oluline teineteisega arvestamine. Eesti rahvas, olge tublid!
Läksin täiesti vabatahtlikult rahvatantsurühma juba 1. klassis. Tantsupiduline juba kolmandat korda. Võib pidada lausa tantsusõltlaseks.
Kodus on kokku seitse venda, mina ise olen kuues. Kui pere kõik poisid samamoodi rahvatantsu armastaksid, ei oleks 60 õpilasega Konguta koolil tantsupoistega muret.
