Uuringufirma EMOR teatas, et juunis langes esimest korda ajaloos ETV vaadatavus (10,6 protsenti) allapoole Kremli hääletoruks peetava PBK omast (11,3 protsenti). Kohe lahvatasid jutud ETV allakäigust. Riigikogulane Maarika Tuus teatas koguni, et PBK on “sisukam ja tasakaalustatum” kui ETV. Raul Rebane vaatab seda tõmblemist stoilise rahuga. “Kui viinapoest viin välja võtta, siis on ju selge, et läbimüük langeb. ETV lõpetas põhiprogrammi mai lõpus, võttes ära kõik ühiskondlikud ja poliitilised omasaated. 30 protsenti väheneb vaadatavus suvel niikuinii. Poliitikas ei toimu midagi, katastroofe ei juhtu, jalgpalli MMi ega muid suursündmusi pole.” Mida järeldame PBK suurest vaadatavusest? Eesti kanalid on võitnud tagasi vaatajad Soome televisioonilt. Vene kanalitelt on tagasi võidetud noorem eestlastest publik. Samal ajal on kõik kanalid kaotanud noori arvutile ja salvestamise võimalustele. Venelased vaatavad PBKd. Selline see jaotus ongi. Kas pead seda normaalseks? Laias laastus küll. Paarikümne aastaga oleme Eestis tänu muutustele meediatarbimises kaotanud kaks keelt – soome ja vene keele – ning võitnud ühe – inglise keele. Uus põlvkond noori on juba praktiliselt kakskeelsed. Meid eristab teistest endistest nõukogude vabariikidest politsei ja avalik-õigusliku meedia väga suur usaldusväärsus. See tähendab, et suvel võib vaatajate tähelepanu olla küll teistel kanalitel, kuid ETV mõju tervikuna on väga suur. ETV2 pidi saama vene elanikkonna infokanaliks. Kas see illusioon on lõplikult purunenud? Demokraatlikus riigis vaatavad inimesed kanaleid, mis neile meeldivad. Mina muretseksin rohkem viimasel ajal kõlanud uskumatult rumalate poliitiliste meediaseisukohtade pärast. Näiteks Igor Gräzin teatas,et ETV peaks oma programmi kontsentreerima suvele ja võtma õppust Alo TVst.
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid