Tiina Jõgeda: Viha vaktsiinid
Neli Namgjäli kloostri munka töötasid kirurgi keskendumisega, raputades terahaaval värvilist liiva keerukatesse sümbolitesse, mis kujutavad bodhisattva Avalokitešvara paleed. Avalokitešvara kehastab budismis kaastunnet, lugesin telgi seinalt, ja Eestit väisav dalai-laama on tema maine väljendus. Kolmapäeval puhus dalai-laama munkade kätetöö pühalikult laiali, väljendades sellega kõige kaduvust. Kõigel, millel on algus, on ka lõpp.
Eestlasele, kellele paistavad meeldivat igavikulised kunstiteosed (nagu värskelt valminud röötsakil pronkslehm Viru tänaval), tundub tiibetlaste selline kauni töö vaeva laiali loopimine raiskamisena.
Dalai-laamat võib lisaks paljudele muudele pühadele missioonidele pidada ka lääne psühholoogia rikastajaks. Tenzin Gyatso autoriteeti on ära kasutanud paljud psühholoogid, kes otsivad oma ideedele vaimsemat mõõdet. Tema osalemisel on korraldatud hulganisti töötubasid ja konvenretse, teemadeks õnn, armastus, kaastunne, virgumine. Paljusid tema budistlikke eneseabiõpikuid on saatnud müügiedu ka meie raamatulettidel.
Äsja ilmus eesti keelde tõlgituna Daniel Golemani “Hävitavad emotsioonid”. Raamat sündis Indias, Dharamsalas, dalai-laama elupaigas viis päeva kestnud grupitööst, kus osalesid tunnustatud teadlased (näiteks näoilmete-ekspert Paul Ekman, afektiivse neuroteaduse rajaja Richard Davidson, kultuuripsühholoog Jeanne Tsai jt) ühelt poolt ning budistlikud filosoofid teiselt poolt. Dalai-laamat huvitas, kuidas õhtumaade teadus seletab budistlikku mürgi-triaadi: vihkamine, iha ja väärkujutlused. Ja milliseid emotsioone võib lisaks vihale ja raevule veel pidada hävitavateks. Grupitöö eesmärk oli leida psühholoogilisi vahendeid, mis aitaksid “ohjeldada pimeduse jõude” ning “hävitavate emotsioonide nakkusest vabaneda”.
Sel suvel, mil järjepannu on pealtnäha rahumeelsest keskkonnast välja paiskunud šokeerivaid vägivallaakte, oleme endalt küsinud: mis toimub Breivikute-Drambjanide peas, või mis ajab noori londonlasi märatsema või oma perekonda surnuks pussitama? Või...näiteid mõttetust vägivallast jätkub.
Millest see tuleb, ei tea õieti budistid ega teadlased. Hea küll, avastus, et üliagressiivsete inimeste amügdala on palju väiksemate mõõtmetega, oli neuroteadlaste suur saavutus, samuti leid, et vägivaldsust võib põhjustada kasvaja teatud ajupiirkonnas, aga me ei saa ju ministeeriumikülastajaid edaspidi lisaks metalliotsijale ka ajuskännerist läbi lasta?
Halastamatu vaenulikkus on inimpsüühia murettekitavaim joon, ütleb dalai-laama raamatus.
Hävitavad meeleseisundid on näiteks madal enesehinnang, liigne enesekindlus, negatiivsete emotsioonide alalhoidmine, armukadedus ja kadedus, kaasaelamisvõime puudumine, võimetus lähisuheteks. Aga ka halvustamine, kiuslikkus, julmus jne.
Mürgiste emotsioonide äratundmine ja ümberkujundamine, nende mõjujõu nõrgendamine ongi vaimse praktika tuum. Mürgile peab leiduma vastumürk.
Mida enam me arendame armastavat südamlikkust, kaasaelamisvõimet, altruismi, seda enam me vähendame endas kahjutegemise soovi ehk sisemist agressiivsust.
Vastumürk vihale on armastus. Vastumürk armukadedusele: tunne rõõmu teise inimese headest omadustest. Vastumürk uhkeldamisele: väärtusta teiste saavutusi...Kaastunde ja armastava südamlikkuse arendamisest on eelkõige kasu iseendale, kinnitab dalai-laama, sest kellestki hoolides tunneme vähem hirmu ja rohkem rõõmu.
