26.08.2011, 04:55
ESMAKORDSELT: Salme muinaslaeva kommenteerivad Skandinaavia tippeksperdid
Erakordne leid
Salmes äsja lõppenud arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele skandinaavlaste purjelaeva ühes ligi poolesaja eliitsõdalase matusega.
Seninägematu laevamatus: Arheoloogid kaevasid Salmel lahti 126 ruutmeetrit pinda, kuid lõviosa leidudest ja 36 langenu luukeredest tuli välja 4 ruutmeetri pealt laeva keskelt. (Jaanus Valt / montaaž)
„Salme leid on absoluutselt erakordne,“ ütles Oslo Ülikooli professor, Oslo Ajaloomuuseumi viikingilaeva kollektsiooni kuraator Jan Bill. „Sõdalaste rühma laevamatuseid pole varem peaaegu üldse teada, vähemalt nii paljude sõdalaste.“ Skandinaaviast on seni leitud peamiselt individuaalseid ülikute laevamatused. Lisaks on Billi sõnul tähelepanuväärne Salme matuse aeg: see peaks pärinema eelviikingiajast, aastast 750. „Salme matus võib peegeldada saagades kirjeldatud matusekombeid – langenud sõdalased maeti oma laevadesse. Kuigi saagades räägitakse tavaliselt põletusmatustest,“ lisab Bill. Viikingiaega algust seostatakse tavaliselt aastaga 793, kui viikingid rüüstasid Lindisfarne kirikut Inglismaa ranniku lähedal, ja purjede laialdase kasutuselevõtuga. Salme kaevamisi juhtinud arheoloogiadoktor Jüri Peetsi sõnul on enam-vähem kindel, et äsja välja kaevatud 17,5 meetri pikkune ja 3 meetri laiune laev oli purjelaev, sest tal oli kiil. „Ainult koos kiiluga sai puri tulla: kiil ei anna külgtriivi, ilma kiiluta on laev nagu lepaleht. Samuti leidsime mastikanna jäänused,“ ütleb Peets. Eesti Meremuuseumi merearheoloogia teaduri Vello Mässi sõnul on mastikanna olemasolu – juhul, kui see kinnitust leiab - vastuvaidlematu argument. „Kui tegu on purjelaevaga, oleks see kõige vanemaks Läänemerest leitud purjelaevaks üldse,“ väidab Mäss. Roskilde Viikinglaeva Muuseumi kuraatori Anton Englerti sõnul on kõige vanem seni leitud purjelaev ca 820. aastast pärinev Osebergi laev. Kõige varasem tõestus purjede kasutamisest on aga eelviikingiaegsed Gotlandi pildikivid, mis näitavad, et purjed võisid Läänemere laevadele ilmuda juba 7. sajandil. Englert ja Bill peavad tõenäoliseks, et kuigi Salmest leiti skandinaavlaste laevad, olid ka purjelaevad tol ajal olemas ka saarlastel. Lisaks sellele on üsna kindel, et langenud kuulusid eliitväkke. Ent mis Salmes siis õigupoolest 1260 aastat tagasi toimus? Askur Alas vestles lisaks eelmainitud spetsialistidele veel arheoloogiadoktor Marika Mägi, Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi antropoloogi Raili Allmäe ja Rootsis laevamatuseid kaevanud arheoloogi Martin Runtkvistiga.
