Suurte veinipudelite müsteerium
Mõtlesin endamisi, et huvitav, kuhu oleks mind juhatatud, kui oleksin küsinud Jeroboami või Metuusala mõõdus veini- või šampanjapudelit. Kas maitseainete osakonda, raamatupoodi või hoopis kirikusse?
Oleme harjunud, et traditsioonilise veinipudeli suurus on 750 ml. Seda mõõtu arvestades on ehitatud veinikapid, veinikeldrid-panipaigad ja toodetud hea veini tarbimiseks vajaminev atribuutika. “Poolikuks” nimetatakse veinimaailmas 375 ml mahuga pudelit. Lennukites või hotellide baarikappides leiab ka 187 ml sisaldava kääbuse. Erinevalt tavalistest ja alamõõdulistest pudelitest sisaldavad suurekaliibrilised väärikaid jooke. Isegi juhul, kui tegu on sama tootja ning aastakäiguga, võib olla kindel, et mida suurem pudel, seda parem on selles sisalduv vein. Põhjus on lihtne. Teadaolevalt vajab vein arenemiseks hapnikku. Liiga palju õhku tähendab kiiret vananemist, õhuta olek aga elu ja arengu lõppu. Vein hingab läbi pudeli korgi, mis on valmistatud Vahemere ääres kasvava igihalja korgitamme koorest. Suuremate veinipudelite puhul toimub õhu juurdepääs aeglasemalt, kuna pudelisuu läbimõõt ja pudelis oleva veini proportsioon erinevad tavapudeli omast. Seega vein hingab ja küpseb suures pudelis aeglasemalt ehk siis tema vananemise trajektoor on pikem.
Loomulikult on tavamõõdust suurem veinipudel kallim, kuna neid toodetakse vähem, nende sisu on parem ning suurema arenemispotentsiaaliga. Seega kehtib hinnavõrdluse puhul valem 1 + 1= 3. Näiteks Stockmanni veinipoes maksab tavapudel Rioja Reservat 13 eurot, sama veini 1,5-liitrise pudeli eest aga tuleb välja käia 38 eurot. Muide, vastupidine matemaatika kehtib pakiveinide (bag-in-box) puhul, kus 3-liitrise veini hind on madalam kui ostes sama koguse klaasist pudelite kaupa. Loomulikult võib sedapidi allahindlust põhjendada soodsamalt toodetud pakendiga ja transpordihinnaga, kuid tegelikult on küsimus veini kvaliteedis. Vaakumpakendis vein on sisuliselt elutu, seega tema väärtus ka tunduvalt madalam.
Tavalisest suurematel veinipudelitel on väärikad nimetused – näiteks on 3-liitrine pudel ristitud Jeroboamiks (kuningas Saalomoni poeg); 4,5-liitrist pudelit kutsutakse Rehoboamiks (Taaveti lapselaps); 6-liitrine on aga Metuusala, kes Vana Testamendi järgi oli Noa vanaisa ja väidetavalt elas 969 aasta vanuseks. 9-liitririne pudel kannab Assüüria kuninga Salmanassari nime ning 15-liitrist nimetatakse Nebukadnetsariks, kes oli Babüloni rippaedade looja ja impeeriumi valitseja. Need nimed sümboliseerivad mõjukust, suurejoonelisust, võtmise ja andmise oskust, mälu ja järjepidevuse rolli, “karjuseks olemist” – täie kindlusega võib väita, et selliseid omadusi kehastab suur klaaspudel veini saamisloos.
Tavamõõdust suuremate veinipudelite leidmiseks peab tõsiselt vaeva nägema. Sageli on need peidetud müügikohtade kaugematesse nurkadesse või tõstetud veiniriiulite viimasele või madalaimale korrusele, kuhu ei ulatu ei silm ega käsi. Mõnes “hästi varustatud” poeketis puuduvad need tooted üldse, restoranidest rääkimata. Ja võib-olla ongi hea, sest täna kõlab reeglina “Vau!”, kui olulise tähtpäeva puhul lendab kork Metuusala mõõtu šampanjalt või kui sõprade ringis pannakse lauale 3-liitrine Jeroboam, lisades, et täna õhtul joome ainult ühe pudeli head punast veini.
Unustasin mainida, et Magnumi nime kannab 1,5-liitrine veinipudel ning seda otsitakse (ostetakse) juhtudel, kui veinihimu suur ja mälusopist kostab meedikute soovitus: “Mitte rohkem, kui pudel päevas!”
