09.10.2011, 15:21
Jethro Tulli juht Ian Anderson — vilespillimängijaga, kogemata
Ajalehe KesKus peatoimetajal Juku-Kalle Raidil oli planeerimatu telefonilõuna Jethro Tulli frontmani ja flöödimängija Ian Andersoniga.
Jethro Tulli kuulan juba nii ammu, et ei tea enam sihukesi numbreidki. Raudselt mäletan, et tolgendasin 13aastaselt Plaadimäel, pikad juuksed sorakil, kaenla all endast suurem pakk progeroki vinüüle, mitu Jethro saviketast nende hulgas. Paljud mäletavad, küsige Mats Õuna või Eiki Nestori või ükskõik kelle käest. Pool linna oli pühapäeviti plaadikal, ikka seal Harju mäe otsas, kuhu praegu üks paks ja mõttetu linnakodanik on püstitanud oma portree ja purskkaevu. * Plaadimäel käis nii, et plaate sai müüa, osta ja vahetada. Päriseks või nädalaks, või kuidas kokku suutsid leppida. Ja kaval pidi ka olema, et alustada näiteks ühe plaadiga, kesise algkapitaliga, aga vahetada endale raudseid veenmisvõtteid kasutades lõpuks terve kärutäis. Saviplaat oli sigakallis asi ka, näiteks üks Jethro Tulli kontseptsioonivinüül 1973. aastast (“Thick as a Brick”), mis oli kujundatud nagu ajaleht, õieti oligi ajaleht, millel plaat vahel — maksis 70 rubla. Minu kõrgharitud ema kuupalk oli 120, isal isegi sellest vähem, sest ENSVs õitses võrdõiguslikkus. Mõned päris haruldased savid olid veelgi kallimad. Mäletan surmatunnini, kuidas piinasin pooleldi vaimuhaigeks fotograaf Arno Saare, et too müüks mulle šoti ansambli Renaissance’i vinüüli “Novella”. Sajaka eest. Sõitsin punase Ereliukasega Moskva kohviku ette ja muudkui piinasin Saart, Arno varises mingil hetkel kokku ja andis ära. * Ja kujutlege pilti, nüüd, ühel ilusal päeval, no mingi nädal tagasi, avaneb mul korraga võimalus küsida Jethro Tulli frontmani, eestvedaja ja komposiitori Ian Andersoni käest: “Kas sul on üldse aimu, palju maksis Nõukogude Liidu lõpuaastatel sinu “Thick as a Brick”?” Ian Anderson pomiseb midagi telefoni ja kukub arvutama: “Las ma mõtlen. Keegi pidi selle raudse eesriide taha smugeldama. Ma tean küll. Need olid kallid. No ma pakun, et tänases vääringus kusagil 40 eurot.” Rõõmustan nagu loll: “Hehee! Absoluutselt vale! (Arvutan kiiresti) Kui Eesti keskmine palk oleks näiteks 1200 eurot, mida ta ei ole, pidanuks sinu plaat praegu maksma 700.” “Hm. Palju siis on Eesti keskmine palk?” “Palju vähem!”