1930ndate vormelit meenutav tõuk

Kui üldine meeleolu oli äärmiselt asjalik ja soliidne, siis mõned huvitavad ja julged ning suisa naljakad ja toredad masinad jäid ikka silma. Tänaseks on tavalistest uudismudelitest, mille Frankfurt publiku tähelepanu alla küttis, juba piisavalt pajatatud. Ongi aeg järelnoppida kihvtimat kraami ning alustada uuest vahvast trendist suurlinnaautode vallas: elektrilised tõukautod, mil kereks seksikaks vormitud kookon, kuhu mahub 1–2 inimest (Audi Urban Concept, Opel Tandem Concept, VW Nils) ning mille rattad on kerest väljas, eemal nagu peaaegu sajanditagustel sportmasinatel.

Tõukautod on tõeliselt seksikad väikesed masinad, mis urbanistlikule keskkonnale oma lennukuses kuidagi alla ei jää. Mis siis, et näiteks too Audi idee-tõuk arendab vaid 20 hj, on need efektsed, keskkonnasäästlikud ning nende kasutamine valmistab linlasele naudingut. Loodame väga, et seesugused autod kujunevad putukateks, mis Maa hiigellinnade tänavaid vaiksete väikeste elektriautodena bravuurikalt sisustama hakkavad.

Hiinlased plagieerivad autolooteid

Hiina on maailma suurim autoturg ja maailma suurim majandus ja maailma suurim kõiges, ent ka päris palju läänest ikka veel maha jäänud. Vähemalt nõnda see paistab, sest kui nüüdseks on Euroopa, USA ning Jaapani autode räigest üks ühele kopeerimisest loobutud, siis nagu Frankfurdi näitusel näha sai, plagieeritakse valmistoodete asemel ideeautosid.

Hiinas on asjad muutunud ja muutuvad veelgi, nii et kümne aasta pärast pole neile enam mitte midagi ette heita. Vaadakem või hiinlaste omanduses oleva Volvo huvitavat lipulaevaideed Concept You, mis toob autokapotile kaare nagu paadil ning taastab mõningal määral tänastes Volvodes lainetamiseks lahtunud kandilisust, kaotamata samas skandinaavialikku puhtust ja salapära. Hea, et Hiina Volvot hiinastanud pole, ent heast Hiina autodisainist praegu veel küll rääkida ei saa. Ilmselt on lihtsalt vara, sest saamatuses hiinlasi süüdistada oleks vast liialdus.

Soodsaimast linnamaasturist sümpaatseks pärismaasturiks

Üks tore auto jäi silma hoopis väljaspool näitusepaviljone, jalutusala ääres muu ebahuvitava träni seas. Selleks oli oranž ja kena kandiline plastist maastur, mis meenutas vaimult USA, Vene või India militaarmaastureid, ent oli tegelikult Dacia Dusteri tehnikale valmistatud ning taaskasutatud plastist ehitatud kergkerega džiibike, millega lihtsalt ja odavalt liivadüünide kuningaks kerkida. Daciatest võiks üleüldse rohkem igasuguseid põnevaid modifikatsioone ehitada, sest need on inimlikus hinnaklassis ja lihtsad, jäädes lollikindlaks ka Tecdrahide-taoliseks ehitatuina.

Roni rooli tagant välja, kui autot pargid!

Tavaliste uudismudelite ja mõne üksiku põnevama ideeauto sekka mahtus ka igavalt esitletud, ent põnevaid vidinaid, millest lahedaim oli iPhone’i abil auto parkimine. Selleks tuli valitud parkimispaigast (mitte külgboksist, vaid tavalisest 90kraadist tagurdamist nõudvast kohast kahe teega risti paikneva sõiduki vahel) mööda veereda, seejärel aga hoopis autost välja kobida ning sõrme iPhone’il libistades auto eemal seistes ära parkida. Ja see oli tõesti lihtne ning turvaline, tagades võimaluse ka päris kitsastesse vahedesse parkida, kus juht ei mahukski enam oma ust avama. See on tõesti kasulik vidin, hoopis parem asi, kui paljudesse uutesse autodesse sisse ehitatud süsteem, mis külgboksi tagurdada aitab.

Tavalistest autodest ka

Lõpetuseks: lihtsatest uudismudelitest ja uudismudeleile eelnevatest ideeautodest olid sümpaatseimad näiteks Hyundai i30, Kia GT ja Land Rover Defenderitele viitav kontsept DC100.

I30 nägi tõeliselt uhke välja – ruumikas ja kena ka seest ning eeskujulikult kokku monteeritud. Näituse avamise järel hakkas veebis ringlema klipp, kus Volkswagen Grupi pealik isiklikult ja päris avalikult kohe Hyundai golfirivaalis istus, materjale, nuppe ja valitsaid näppis ning murelikult ringi vaatas. Eks ole maailma suurimaks pürgival VW Grupil tõepoolest aina enam tarvis muretseda korealaste, mitte nii väga jaapanlaste pärast (kes samuti tegelikult korealaste aina kasvavat edu kuidagi pealt vaadata ei suuda).

Hyundai ja Kia pole enam ammu soodsad alternatiivid, vaid liigagi kvaliteetsed, head ja kenad ning mingit 1990. aastatel kaasas käinud kahtlase kvaliteedi ja robustsuse hingust autodes enam pole.

Praegu on Hiina veel seal, kus oli Lõuna-Korea 20 aastat tagasi. Viimase autotööstusel on aga hiilgeajad käes. Kia astonmartinlik GT on filigraanselt elegantne ja lubati, et mõne aasta pärast jõuab see mingil kujul tootmisse.

Ning see Land Rover DC100. Piltidel nägi ja näeb see hiigelklassikalist ja -kandilist Defenderit mõne aasta pärast asendama pidav masin üsna jube välja, pardilõugne ja keeruline. Ent päris elus, inimsilmaga vaadeldes, on auto väga sümpaatne.

Just selleks tasub ka käia kohal autonäitustel, nagu Frankfurt seda on, nägemaks asju, millest loed ja kuuled, igapäevaselt ka reaalselt enese ees seismas, et saada aru, kas veebi vahendusel saadud muljed on ikka adekvaatsed. Enamasti on, teinekord aga õnneks mitte, mis teeb ainult rõõmu.