Kui palju lume puudumine raha säästab?
Tallinn-Harku
■Enim lund detsembris 2010: 56 cm
■Lumetõrje kulud 2010: 690 000 eurot lisaraha reservfondist
Tallinna Kommunaalameti lepingupartnerid Tänavapuhastuse AS, OÜ TEHO Eesti ja OÜ Jaaksoni Linnahooldus peavad fikseeritud tasu eest tee puhtaks lükkama ühistranspordile, samuti puhastama vanalinna. Paks lumi mujal on tellimustöö ja seega linnale lisakulu.
“Eelmisel talvel oli 92 päeva järjest ilma sulata,” räägib Kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg. “Praegune olukord on meie jaoks ideaalne. Talverisk jääb peamiselt lepingupartneritele. Meie ei saa mujale kulutada raha, mida ei ole.”
Tallinna 2010. aasta eelarve nägi teede puhastamiseks ette 10,6 miljonit eurot, 2011. aasta aga juba 13 miljonit. Sel aastal eraldati lumetõrjetöödeks hiljem täiendavalt veel 2,8 miljonit eurot. Otsest kokkuhoidu sügisesed jõuluilmad samas ei tähenda: nullilähedasel temperatuuril tuleb tänavaid öö jooksul mitu korda kloriididega töödelda; ka pidevalt niiske teekate laguneb sooja-külma vaheldumisel kiiremini. Stabiilne külm hoiaks teid paremini.
“Kalle Klandorf on mulle lubanud, et enne 1. jaanuari lumi maha ei tule,” teatas Edgar Savisaar 4. oktoobril Tallinna TVs.
Pole võimatu, et abilinnapea Klandorf suudab end tõestada usaldusväärse alluvana – aga lumekoristust Tallinnas ootavad ikkagi 43 sahka, 27 traktorit ja muud riistad.
Väike-Maarja (Lääne-Virumaa)
■Enim lund detsembris 2010: 65 cm
■Lumetõrje kulud 2010: 128 000 eurot
Väike-Maarja Vallavanem Indrek Kesküla sai eelmisel Tartu maratonil 320. koha.“Ütleme nii: vallavanemana on hea meel, et lund ei ole,” räägib Kesküla. “Aga suusatajana väga nukker.”
Möödunud talv nõudis 2,4 miljoni kroonisest (150 000 eurosest) teetööde eelarvest enamiku. Lumekoristuskulude ülejääk läheb teedesse. “Aga juba novembrikuu Moonika oli pool miljonit – nii ei saa mingist eelarve planeerimisest rääkida,” arutleb Kesküla.
2011. aastal sai teede hooldus peamiselt lume tõttu valla lisaeelarvest siiski 30 000 eurot juurde. Teed lükkavad Väike-Maarjas enamasti puhtaks kohalikud ettevõtted. Lumeolude hindamiseks kasutatakse ka GPSi.
Jõhvi (Ida-Virumaa)
■Enim lund detsembris 2010: 58 cm
■Lumetõrje kulud 2010: enam kui 70 000 eurot (244 000 eurostest heakorrakuludest)
Jõhvis – ka Kohtla-Järvel ja Narvas – koristab lund aktsiaselts N&V. Nüüd sõlmitud uus, nelja-aastane leping muudab kõik heakorratööd vallale ligi poole kallimaks kui 2010. aastal. Lumekoristusele kulub 2012. aastal 267 000 eurot.
“Eelmisel aastal hävis hanke võitja kõvasti,” arvab vallavanem Tauno Võhmar. “Praegu on ta nagu või sees! Riisuvad rasvase koore, aga tööd tegema ei pea.” Jõhvis teeb muret ka hajali asustus: paljudel põlluteedel pole tuisu korral pisema sahaga midagi teha. Aga rasketehnika tähendab kõrgemat hinda. Vähemalt on sooja-arved väiksemad, ütleb Võhmar.
Valga (Valgamaa)
■Enim lund detsembris 2010: 45 cm
■Lumetõrje kulud 2010: 4aastane leping ASiga Veolia Eesti; suvised ja talvised tööd kokku 250 000 eurot
“Ega Veolia praegugi käed rüpes ei vahi!” seletab Valga linnahooldusameti juhataja Arno Uprus. Kui lund ei ole, peavad Veolia mehed avalikesse kohtadesse loobitud sodi käsitsi kokku korjama. Sahk ei lükka sodi minema. Linnaga tehtud lepingu järgi tuleb firmal fikseeritud tasu eest aga teha ka palju muud: puhastada liiklusmärke, lappida ja soolata teid.
“Nojaa. Teedel me võitleme meeleheitlikult!”
Uprus valmistub pikemaks metoodiliseks analüüsiks. “Me tõrjume lume ära, siis kratsime naelkummidega, ja kevadel lapime auke. Süstemaatiliselt ise lõhume teid, mõistate!” Ta ütleb, et pigem tuleks Eesti riigil teha nagu Põhjamaades: jätta teed kerge lume alla ja sõita ise rahulikumalt. Teed konserveeruks ja laguneks vähem.
Kuusiku (Raplamaa)
■Enim lund detsembris 2010: 75 cm
■Lumetõrje kulud 2010: 131 000 eurot (enamik tänavahoolduse rahast)
“Vihma ei pea tee pealt ära lükkama, see voolab ise!” räägib Rapla vallavanem Alar Mutli. “Ainult väljas on kole!” 2011. aasta eelarves andis Rapla vald lumetõrjele 85 000 eurot lisaraha. Mis lumekoristusest üle jääb, läheb alati teedesse.
Alajõe (Ida-Virumaa)
■Enim lund detsembris 2010: 59 cm
■Lumetõrje kulud 2010: 13 000 eurot (umbes pool tänavahoolduse rahast)
“Eestimaa Siberiks” nimetatud väikese Alajõe vallavanem Aivar Rahe käis möödunud talvel ka ise hädalisi hangest välja päästmas. Puhtalt lumelükkamisele läheb Alajõel iga talv 9500 – 13 000 eurot. Riiklik teetööde raha – umbes 3200 eurot (50 000 krooni) – on tavaliselt detsembri lõpuks juba otsas.
“Praegu on see alles,” räägib Rehe. “Oleme kõvasti kokku hoidnud. Või ütleme nii: raha ootab lund!”Alles möödunud nädalal sadas Alajõel terve päeva vihma.
Tuulemäe (Võrumaa)
■Enim lund detsembris 2010: 35 cm
■Lumetõrje kulud 2010: umbes 27 000 eurot (30 000 eurosest teetööde eelarvest)
Suusatajaid rõõmustav “postkaardipilt” oli Tuulemäe mõõtepunkti koduvallas Haanjas tänavu 7. detsembril. Esimene lumi püsis nädala.
“Lumevaesed talved on meie eelis,” räägib vallavanem Juri Gotmans. “Kui ka mujal on palju lund, satub suusataja Haanjasse harvemini.” 126 kilomeetrit valla teid lükkavad puhtaks kohalikud ettevõtted, mõne ka suuremad talunikud. Gotmans ütleb, et riik võiks sealsete eripäradega arvestada: pisemategi hangede puhul on lumeperiood kokku 2-3 nädalat pikem kui mujal. Rahaeraldusel võiks kehtestada vastava koefitsiendi, pakub ta. 2011. aastal kasvas Haanja valla teetööde eelarve kümmekond protsenti.
Uue-Lõve (Saaremaa)
■Enim lund detsembris 2010: 63 cm
■Lumetõrje kulud 2010: 32 000 eurot (39 000 eurosest teetööde eelarvest)
“Oi! Ainult ootame, et lund ei tuleks! Siin ei taha seda keegi!” Valjala vallavanema kohusetäitja Mati Saar räägib, et läinud talv tekitas alati lumerohkes Uue-Lõves paraja jama. Mitmel majal langes katus, vanemad inimesed olid hädas. Raha sai läbi, tänavu teetööde eelarve märkimisväärselt ei kasvanud ja kruusateed jäid remontimata.
Teid lükkavad Valjalas viis kohalikku talumeest. Aga on veel üks jama: vallateedel lume lükkamiseks peab olema puhtam kütus kui põllul tiirutades.
“Aga filtrid on kütet täis!” arutleb Saar. “Mees peab mitu paagitäit läbi laskma, et puhastada!”
