USA Rahvuslik Restoranide Assotsiatsioon (The National Restaurant Association) korraldab igal sügisel uuringu, et välja selgitada järgmise aasta toidu- ja joogitrendid ning toidumaailma üldised suundumused. Seekordses küsitluses, mis korraldati oktoobris-novembris, osales 1791 kokka, kõik Ameerika Kulinaaria Föderatsiooni auväärsed ja tõsiseltvõetavad liikmed. Kõigile osalenutele jagati välja nimekiri 223 toidust ja joogist, rahvusköögist, kulinaarsest teemast üldisemalt ning paluti need panna vastavatesse pingeridadesse nagu “kuum trend”, “eilne uudis” või “aastaringne lemmik”. Ja tulemustega on võimalik tutvuda aadressil http://www.restaurant.org/pressroom/social-media-releases/.

Toon teieni vaid pingeridade esimese osa, pikemat ja põhjalikumat uuringut võib igaüks ise lahata. Soovitan alljärgnevat lugedes natuke mõtiskleda, sest ega USA meist nii väga ei erinegi. Palju alljärgnevast kattub ju ka sellega, millest isekeskis ja ka meedias viimasel ajal tihti räägime.

Võrreldes eelmise aasta pingereaga pole teemad õigupoolest suurt muutunud. Kaks esimest on täpselt samad, kuid eelmise aasta kolmas (jätkusuutlikkus) on vajunud viiendaks ning lastetoidud on tõusnud neljandalt kohalt kolmandaks. Nimekirjast on selgelt näha, kui oluline on, kuidas me oma järeltulevat põlvkonda toidame. Eesti toidukohtade lastemenüüd koosnevad pahatihti vaid “friikatest” ja “vinkudest”, sest lapsed ju muud ei söövatki. Veider arusaam, sest tegelikult söövad lapsed meelsasti just sama toitu mida nende vanemadki, kui neid on nii õpetatud. Laste toitumise teema on olnud fookuses juba aastaid, laste rasvumine ja diabeet on tõsine teema meilgi Eestis ning siin aitab ainult suhtumise muutus nii kodudes kui ka söögikohtades.

Kohalikkus ja käsitöö on tähtsad märksõnad nii toidus kui ka joogis. Oma tähtsuse on kaotanud kartul ja loovutanud vahelduseks koha teistele köögiviljadele. Samuti võib täheldada Aasia köögi vaikset ja visa tõusu, suundumusega Jaapanile. Endiselt on tähtis Tai tänavaroogade kontseptsioon – värskelt ja kiirelt valmis ning kohe kõhtu. Märgata on Hispaania-Mehhiko üldmõjude laienemist Peruu ja Kuuba köökide lisandumisega. Viimasel ajal on kokandusmaailmas eriti suurt tähelepanu pööratud Peruu köögile. Saab näha, kas sealt midagi ka Eesti restoranide menüüdesse jõuab.

Poolportsjonid võiks olla oluline märksõna ka meie toidukohtades. See võimaldaks nii mõnelgi nautida ehk üht rooga lisaks ning oleks seetõttu ettevõttele ju lausa kasulik. Tähtsad on ka magustoidud. Viimase juures rõhutaksin portsjoni suurust ja seda, et väike ning maitsev kook võib olla magustoit, kuid restorani magustoit ei tähenda automaatselt kohe suurt koogilõiku ega ka igal pool laiutavat brüleekreemi või pakijäätisest voolitud kuulikesi. Rohkem fantaasiat on vaja!

Loodetavasti jõuab tulevikus meie riik seadustega jookide valmistamise ja müügi osas järele maailmas juba ammu valitsevatele suundadele. Olgem ausad, käsitööna valmivad õlled-siidrid-veinid-liköörid on meil ju tegelikult olemas ning liiguvad gurmaanide seltskonnas käest kätte. Kui me neid ka ametlikult müüa-osta saaksime, oleks huvilisi ilmselt rohkem. Ühes olen aga kindel – alkoholismi probleem sellest küll ei suurene, sest need kvaliteetsed tooted ei saa olla odavad ega laiadele rahvahulkadele suunatud. Meie toidukohtade menüüsid ja gurmeekaupade lette rikastaksid need aga kindlasti.
Mis on oluline aastal 2012:

Kohaliku päritoluga liha- ja meresaadused

Lähipiirkonnas kasvatatud tooraine

Tervislikud lastetoidud

Hüperkohalik päritolu (näiteks restoranide köögiviljaaiad)

Jätkusuutlik põllumajandus

Laste tervislik toitumine

Gluteenivabadus / toiduallergiatest teadlik olek

Lähipiirkonnas toodetud vein ja õlu

Jätkusuutlikud meresaadused

Täisteratooted laste menüüdes

Uutmoodi lõigatud liha (näiteks Denveri steik, väike filee, Eestis ehk ka T-bone-steik)

Farmide/talude omatoodangu brändid

Tänavakaubandus-toitlustus / toidumüügi kaubikud

Käsitööna toodetud kange alkohol

Käsitööna valminud / restoranis valmistatud jäätis

Mittetraditsioonilised kalad (need, mida pole enne laialdaselt püütud-kasutatud)

Puuviljad/köögiviljad laste toidus

Miniportsjonid (tavamenüü road poolportsjonitena)

Kulinaarsed kokteilid (näiteks hõrgud, värsketest toorainetest ja maitsetaimedest valmistatud kokteilid)Trendid kategooriate kaupa

Isutekitajad:

Köögiviljadest suupisted

Etnilised, tänavaroogadest inspireeritud suupisted (näiteks tempura, hummus, taquito’d – täidisega minitortillarullid, minikebabid)

Vorstitoodetega vaagnad / näidiste taldrikud

Amuse-bouche/ühe-ampsu-suupisted

Soojad salatid suupistena

Kõrvalroad-lisandid:

Nuudlid ja pasta, mis pole nisust (aga ka riis, tatar)

Must riis

Quinoa

Punane riis

Marineeritud või hapendatud köögiviljad

Pearoad ehk mis on taldrikul oluline:

Kohaliku päritoluga liha- ja meresaadused

Jätkusuutlikud meresaadused

Uutmoodi lõigatud lihatükid

Mittetraditsioonilised kalad

Poolportsjonid / väiksemad portsjonid

Magustoidud:

Käsitööna valminud / restorani enda jäätis

Ühe ampsu suurused desserdid

Hõrgud-õhulised desserdid

Klassikalised magustoidud uutmoodi kokkupanduna

Kombineeritud magustoidud (mitmeosalised)

Laste toidud:

Tervislikud lasteeined

Täisteratooted laste toitudes

Köögiviljadest-puuviljadest roogade lisandid

Miniportsjonid (tavamenüü roogadest poolportsjonid)

Ahjus küpsetatud tooted laste menüüdes (kanakotletid, kartulid)

Rahvusköögid ja -maitsed:

Etniline fusion-köök

Peruu köök

Regionaalne rahvuslik köök

Kuuba köök

Kagu-Aasia köök (Tai, Vietnam, Malaisia)

Alkohol ja kokteilid:

Lähipiirkonnas toodetud vein ja õlu

Käsitööna toodetud kange alkohol

Kulinaarsed kokteilid

Toidu ja õlle sobitamine / õhtusöögid õllega

Kohapeal valmistatud ja vaadis vananeda lastud joogid

Mittealkohoolsed joogid:

Kodus/restoranis valmistatud karastusjoogid

Erimaitselised jääteed (näiteks Tai stiilis, maitseteed)

Gurmee- / kohapeal valmistatud limonaad

Mahekohv

Laktoosivaba piim (näiteks ka soja- või riisipiim)

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid