Toidu- ja joogitrendid aastal 2012
Kas kõik ennustatu ka täppi läks, sellest pärast ei räägita, sest kes see ikka tahab vana asja meelde tuletada. Sellele vaatamata on ikkagi tore püüda natuke ennustamise täppisteadusega tegeleda.
USA Rahvuslik Restoranide Assotsiatsioon (The National Restaurant Association) korraldab igal sügisel uuringu, et välja selgitada järgmise aasta toidu- ja joogitrendid ning toidumaailma üldised suundumused. Seekordses küsitluses, mis korraldati oktoobris-novembris, osales 1791 kokka, kõik Ameerika Kulinaaria Föderatsiooni auväärsed ja tõsiseltvõetavad liikmed. Kõigile osalenutele jagati välja nimekiri 223 toidust ja joogist, rahvusköögist, kulinaarsest teemast üldisemalt ning paluti need panna vastavatesse pingeridadesse nagu “kuum trend”, “eilne uudis” või “aastaringne lemmik”. Ja tulemustega on võimalik tutvuda aadressil http://www.restaurant.org/pressroom/social-media-releases/.
Toon teieni vaid pingeridade esimese osa, pikemat ja põhjalikumat uuringut võib igaüks ise lahata. Soovitan alljärgnevat lugedes natuke mõtiskleda, sest ega USA meist nii väga ei erinegi. Palju alljärgnevast kattub ju ka sellega, millest isekeskis ja ka meedias viimasel ajal tihti räägime.
Võrreldes eelmise aasta pingereaga pole teemad õigupoolest suurt muutunud. Kaks esimest on täpselt samad, kuid eelmise aasta kolmas (jätkusuutlikkus) on vajunud viiendaks ning lastetoidud on tõusnud neljandalt kohalt kolmandaks. Nimekirjast on selgelt näha, kui oluline on, kuidas me oma järeltulevat põlvkonda toidame. Eesti toidukohtade lastemenüüd koosnevad pahatihti vaid “friikatest” ja “vinkudest”, sest lapsed ju muud ei söövatki. Veider arusaam, sest tegelikult söövad lapsed meelsasti just sama toitu mida nende vanemadki, kui neid on nii õpetatud. Laste toitumise teema on olnud fookuses juba aastaid, laste rasvumine ja diabeet on tõsine teema meilgi Eestis ning siin aitab ainult suhtumise muutus nii kodudes kui ka söögikohtades.
Kohalikkus ja käsitöö on tähtsad märksõnad nii toidus kui ka joogis. Oma tähtsuse on kaotanud kartul ja loovutanud vahelduseks koha teistele köögiviljadele. Samuti võib täheldada Aasia köögi vaikset ja visa tõusu, suundumusega Jaapanile. Endiselt on tähtis Tai tänavaroogade kontseptsioon – värskelt ja kiirelt valmis ning kohe kõhtu. Märgata on Hispaania-Mehhiko üldmõjude laienemist Peruu ja Kuuba köökide lisandumisega. Viimasel ajal on kokandusmaailmas eriti suurt tähelepanu pööratud Peruu köögile. Saab näha, kas sealt midagi ka Eesti restoranide menüüdesse jõuab.
Poolportsjonid võiks olla oluline märksõna ka meie toidukohtades. See võimaldaks nii mõnelgi nautida ehk üht rooga lisaks ning oleks seetõttu ettevõttele ju lausa kasulik. Tähtsad on ka magustoidud. Viimase juures rõhutaksin portsjoni suurust ja seda, et väike ning maitsev kook võib olla magustoit, kuid restorani magustoit ei tähenda automaatselt kohe suurt koogilõiku ega ka igal pool laiutavat brüleekreemi või pakijäätisest voolitud kuulikesi. Rohkem fantaasiat on vaja!
■Kohaliku päritoluga liha- ja meresaadused
■Lähipiirkonnas kasvatatud tooraine
■Tervislikud lastetoidud
■Hüperkohalik päritolu (näiteks restoranide köögiviljaaiad)
■Jätkusuutlik põllumajandus
■Laste tervislik toitumine
■Gluteenivabadus / toiduallergiatest teadlik olek
■Lähipiirkonnas toodetud vein ja õlu
■Jätkusuutlikud meresaadused
■Täisteratooted laste menüüdes
■Uutmoodi lõigatud liha (näiteks Denveri steik, väike filee, Eestis ehk ka T-bone-steik)
■Farmide/talude omatoodangu brändid
■Tänavakaubandus-toitlustus / toidumüügi kaubikud
■Käsitööna toodetud kange alkohol
■Käsitööna valminud / restoranis valmistatud jäätis
■Mittetraditsioonilised kalad (need, mida pole enne laialdaselt püütud-kasutatud)
■Puuviljad/köögiviljad laste toidus
■Miniportsjonid (tavamenüü road poolportsjonitena)
■Kulinaarsed kokteilid (näiteks hõrgud, värsketest toorainetest ja maitsetaimedest valmistatud kokteilid)Trendid kategooriate kaupa
Isutekitajad:
■Köögiviljadest suupisted
■Etnilised, tänavaroogadest inspireeritud suupisted (näiteks tempura, hummus, taquito’d – täidisega minitortillarullid, minikebabid)
■Vorstitoodetega vaagnad / näidiste taldrikud
■Amuse-bouche/ühe-ampsu-suupisted
■Soojad salatid suupistena
Kõrvalroad-lisandid:
■Nuudlid ja pasta, mis pole nisust (aga ka riis, tatar)
■Must riis
■Quinoa
■Punane riis
■Marineeritud või hapendatud köögiviljad
Pearoad ehk mis on taldrikul oluline:
■Kohaliku päritoluga liha- ja meresaadused
■Jätkusuutlikud meresaadused
■Uutmoodi lõigatud lihatükid
■Mittetraditsioonilised kalad
■Poolportsjonid / väiksemad portsjonid
Magustoidud:
■Käsitööna valminud / restorani enda jäätis
■Ühe ampsu suurused desserdid
■Hõrgud-õhulised desserdid
■Klassikalised magustoidud uutmoodi kokkupanduna
■Kombineeritud magustoidud (mitmeosalised)
Laste toidud:
■Tervislikud lasteeined
■Täisteratooted laste toitudes
■Köögiviljadest-puuviljadest roogade lisandid
■Miniportsjonid (tavamenüü roogadest poolportsjonid)
■Ahjus küpsetatud tooted laste menüüdes (kanakotletid, kartulid)
Rahvusköögid ja -maitsed:
■Etniline fusion-köök
■Peruu köök
■Regionaalne rahvuslik köök
■Kuuba köök
■Kagu-Aasia köök (Tai, Vietnam, Malaisia)
Alkohol ja kokteilid:
■Lähipiirkonnas toodetud vein ja õlu
■Käsitööna toodetud kange alkohol
■Kulinaarsed kokteilid
■Toidu ja õlle sobitamine / õhtusöögid õllega
■Kohapeal valmistatud ja vaadis vananeda lastud joogid
Mittealkohoolsed joogid:
■Kodus/restoranis valmistatud karastusjoogid
■Erimaitselised jääteed (näiteks Tai stiilis, maitseteed)
■Gurmee- / kohapeal valmistatud limonaad
■Mahekohv
■Laktoosivaba piim (näiteks ka soja- või riisipiim)