Kuid vähemalt üks tähelepanek on sümptomaatilise tähtsusega. Valitsuse pressikonverentsil oli juttu ka riigikogu majanduskomisjoni liikme Kalev Lillo avaldusest, mille kohaselt riik peaks idaeksporti piirama, pidades vist riigi all silmas valitsust. Nii Juhan Parts kui ka Jürgen Ligi taunisid ettevaatlikult seda turumajanduse kontseptiga vastuolus olevat sõnumit, sama tegid oluliselt avameelsemalt paljud ettevõtjad.

Hiljuti ilmus Delfis Kalev Lillolt selgitus, mis algas millegipärast just täpselt rahandusministri sõnadega pressikonverentsilt: „Kõigepealt olgu ära öeldud tähtsaim — Eesti ettevõtjate eksporti ei ole vaja piirata. Küll aga tuleb arutleda selle üle mille ja mis mahus eksportimist maksumaksja rahaga toetada ning milliste riskide vastu eksportivatele ettevõtjatele riigikassast kindlustust pakkuda.“ Majanduskomisjoni liige jätkas: „Vene turistide siiameelitamisega tuleb kindlasti jätkata, tegu on teenuse ekspordiga ja turistidele osutatakse teenuseid Eestis.”

Siit läheb asi segaseks — kuidas on siin osutatava teenuse näol tegu ekspordiga? Kuidagi ei tahaks uskuda, et meie majanduskomisjonis asju sellisena nähakse ja neid just niiviisi käsitletakse. Selline olukord tekitab suuri agasid ja tuletab meelde Kreeka statistika eest vastutanud ministri, kes valede andmete esitamise eest ametist tagandati ja kelle suhtes algatati kriminaaluurimine.

Kasumi maksuvabalt riigist välja viimine on eksport!?

Meie ametlik statistika ei tee siiani vahet ekspordil ning re-ekspordil ja nii ongi võimalik, et Eesti on olnud maailmas kirjade järgi esiviisikus nii puuvilla kui ka lennukite ekspordi poolest. See kõik tekitab numbrite jada ja eduloo, millel tegelikkusega midagi ühist ei ole. Isegi kasum, mida välispangad siit välja viivad, on saatuse irooniana kajastatud meie aruandluses kui meie oma eksport!

Võib ju väita, et tegemist on transiidiga ja see on meile kasulik — muidugi on, ehkki peale pronksiööd kõlas Toompealt just vastupidise sisuga sõnum. Aga olgu, kired olid laes ja võib-olla on see ka inimlikult mõistetav.

Täna ei kahtle Eesti transiidi vajalikkuses ilmselt keegi — siin on perspektiivi küll ja meie geopoliitiline asend annab meile selgeid eeliseid. Selles kontekstis näib uskumatuna, et sellist rida nagu TRANSIIT Eesti Vabariigi statistikas üldse polegi. Tegemist ei ole apsakaga, sellest on räägitud aastaid ja kuni tänase päevani on kõik jutud transiidi laienemisest, kitsenemisest, suurenemisest või vähenemisest seega pigem mingi mulje või erinevate inimeste mingil kogemusel põhinev arusaam. Aga igasugune sihi- ja eesmärgipärane tegevus eeldab eelkõige täpset ülevaadet olemasolevast varast ja võimalustest. Ka inimestest — rahvaloendus on igatahes käima läinud.

Positiivses toonis lõppu otsides võib minna tagasi eelmise nädala pressikonverentsile, kus Jürgen Ligi pisut pikemalt ka rahvaloendusel peatus. Ilmselt midagi halba või õelat silmas pidamata (tundus küll nii!) rääkis ta e-loenduse plussidest ja kiitis selle lihtsust. Ja lisas: “Näe, isegi kaitseminister sai hakkama…”!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid