Tallinna tasuta ühistransport oleks ainulaadne
Hasselti väikelinn Belgias seisis 15 aastat tagasi suure ja lahendamist vajava probleemi ees — 70 000 elanikuga linnakesest oli saanud üks Belgia kõige enam autostunud piirkondi, mis muutus ligikaudu 350 000 ümbruskonna elaniku jaoks transpordi pudelikaelaks. Kõige ilmselgem lahendus oleks olnud ringtee ehitamine, kuid selleks raha ei leitud ja nii võttis toonane linnavalitsus vastu otsuse lõpetada linna bussiliinidel sõitjatelt pileti küsimine. Hasseltist sai valvenäide tasuta ühistransporti pooldavate omavalitsuste jaoks.
Otsus ei sündinud siiski üleöö. 1997. aasta keskel alustatud projektile eelnes tõsine eeltöö ja senine kahe regulaarliiniga transpordisüsteem, mille bussid liikusid keskeltläbi tunnise intervalliga, muudeti tunduvalt tihedamaks ja mugavamaks. Tagajärjena on bussisõitjate arv aastatega kümnekordistunud ja pudelikaela probleem kadunud. Kokkuvõttes osutus tasuta bussiliikluse arendamine sealsete linnaisade väitel ringteest odavamaks ja ka rohelisemaks lahenduseks.
Austraalia suurlinnades Perthis ja Brisbane’is on kesklinna tekkivad pudelikaelad lahendatud tasuta sõidupiirkonnaga. Perthis on tasuta osa kesklinnas sõitvaid bussiliine, kiipkaardiga transpordipiletit kasutava Brisbane’i bussides ei võeta kaardilt tasu, kui sõit algab ja lõppeb kesklinna piires. Samal ajal on kesklinnad, mille piires tasuta sõita saab, Tallinnaga võrreldes väga väikesed. Näiteks Brisbane’i kesklinn jääb pindala poolest Tallinna vanalinna kanti.
Selliseid projekte on ka hiljem ette võetud, kuid veelgi väiksemalt. Tallinna plaan oleks nende kõrval pretsedenditult suurejooneline, sest seni pole ükski ligilähedasegi suurusega linn nii ulatuslikult tasuta transporti planeerinud. Ja Tallinna projekti eristaks näiteks Hasseltist veel üks oluline detail — nimelt rahastatakse tasuta bussisõitu linna enda maksumaksjate taskust vaid umbes 26 protsendi ulatuses, ülejäänuga toetab riik. Tallinnal sellist sponsorit kohe kindlasti oodata pole.
Bussile läksid jalakäijad
Erinevalt linnaisadest ei pea Müncheni tehnikaülikooli logistika eriala magistrant Hannes Luts Hasselti pidevalt eksponeeritavat edulugu sugugi Tallinna plaani toetavaks argumendiks, vaid ta hindab isegi belglaste tasuta sõidu süsteemi kriitiliselt.
„Tasuta ühistranspordiga Hasselti näitel on selgunud, et suurim osa ühistranspordi kasutajate juurdekasvust tuli jalgsi või jalgrattaga reisinute pealt — kas see ongi eesmärk?”imestas Luts. „Tallinna ühistransport kannatab juba aastaid kroonilise alarahastamise ja viletsa kvaliteedi tõttu. Need 20 miljonit, mis tasuta ühistranspordi jaoks kuluks, tuleks investeerida hoopis süsteemi arengusse: täna on enamus linna trammiteede võrgust avariilises seisundis, 22 trolli vajab kohest väljavahetamist ja trammipark on muldvana.”
Luts toob tasuta bussiliikluse probleemidena välja veel kodutud, ülerahvastatuse ja väikse liikumiskiiruse. „Ühistransport on atraktiivne siis, kui see on kiire, mugav ja usaldusväärne ja seda isegi küllalt kallite piletitega,”väidab ta.
Sarnastele järeldustele jõudis Ameerikas transpordiuuringute keskuse tehtud analüüs, kus tasuta ühistranspordi puhul nimetatakse esmajärjekorras bussides toimuva vandalismi ja huligaansuse kasvu. Peale selle muutub tasuta bussiliin kodutute varjupaigaks ja ülerahvastatusest tingitud aeglustumine ületab piletimüügile kulunud aja arvel saadava võidu. Küll aga aitas uuringu andmeil näiteks Miamis kodutute vastu võidelda suhteliselt madala piletihinna kehtestamine.
Kommentaar
Hans Lõugas
tehnikaajakirjanik
Tasuta asjade võidukäik pole vist kunagi olnud massilisem kui 21. sajandil, eriti minu valdkonnas — tehnoloogias. Kuid tehnoloogias kehtib tasuta asjade kohta ka küünilisem tõdemus: kui sa ei maksa, siis pole sa mitte klient, vaid toode, keda reklaamiandjatele edasi müüa.
Sama, kliendistaatuse kadumist, kardan ma ka tasuta Tallinna ühistranspordist. Kui ma selle eest ei maksa, pole mul enam õigust nõuda paremat teenust. Olen ühistranspordi suur põhimõtteline toetaja ja ühtlasi arvan, et Tallinna ühistranspordil on palju nõrku kohti. Üks neist on klientide kehv teenindamine.
Tallinna ühistranspordil on veel käia pikk tee selleni, et klient, kes praegu teenuse suhteliselt kõrge hinna eest ostab, saaks vastu euroopaliku teeninduse. See on minu arvates üks olulisemaid põhjuseid, miks pole ühistransport autostumist vähendanud.
Võib-olla polegi linnapea idee võtta sõitjalt võimalus nõuda raha eest kvaliteetset teenust eriti nutikas.
Mida Tallinn õieti kavandab: küsimused ja vastused
Eile tuli Tallinna linnapea Edgar Savisaar avalikkuse ette plaaniga anda kõigile tallinlastele õigus ühissõidukitega tasuta sõita. Linnavalitsus peab kogu linnaliikluse ümberplaneerimist mõistlikuks ja teostatavaks. Lõpliku otsuse langetamiseks korraldatakse aga märtsis veel rahvaküsitlus.
Miks tahab linn ühistransporti reformida?
Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul seisab linn valiku ees, kas panustada rohkem ühistransporti või autoliiklusesse. „Kui valime ühistranspordi, saavutame liiklusummikute ja liiklusõnnetuste vähenemise, teed kuluvad vähem ning tasuta sõit suurendaks majanduslikult raskes olukorras olevate perede juurdepääsu ühistranspordile,” ütles ta ja lisas, et ära jääksid ka suured väljaminekud seoses teede laiendamise, juurdeehituste ja majade lammutamisega. Sarapuu kinnitusel hakatakse tänu muudatusele rohkem ühissõidukeid kasutama ning väheneb liiklussagedus ja autode negatiivne mõju elukeskkonnale.
Kes tasuta sõita saavad?
Tasuta saavad sõita Tallinna registreeritud elanikud.
Kui palju tasuta ühistransport linnale maksma läheb ja mille arvel see raha tuleb?
Tasuta ühistransport toob hinnanguliselt kaasa ligi 20 miljoni euro suuruse väljamineku. Kust see raha leitakse, pole selge. Linnavalitsus on viidanud, et tasuta ühistransporditeenuse osutamine kompenseeritakse tuludest, mida annab Tallinna transpordiettevõtete TTTK ja TAK-i liitmine, ning ressurssidest, mis siiani kulusid Tallinna kanalisatsiooni ja veevärgi väljaehitamisele. Suur kokkuhoid tulevat ka mupo kontrollide arvel.
Linnapea Edgar Savisaar kinnitas eile toimunud pressikonverentsil, et „kõik on planeeritud, läbi arvutatud”, aga kui Eesti Päevaleht küsis linna pressiteenistuse vahendusel meeri viidatud arvutusi näha, ei suudetud eilse tööpäeva lõpuks vastust anda.
Millal TTTK ja TAK ühinevad?
Tallinna transpordiameti juhi Andres Harjo sõnul langetati otsus kahe ettevõtte liitmise kohta eelmisel nädalal ja sel nädalal pandi kokku linna ajutine komisjon, mis hakkab tegema ettevalmistustöid nende ühendamiseks.
Kas piletitulu vähenemise tõttu kannatavad investeeringud ühistranspordi parandamisse?
Abilinnapea Sarapuu sõnul investeeringud ühistranspordi parandamisse ei kannata, sest TTTK ja TAK-i liitumisel läheb finantsiline olukord pikas perspektiivis paremaks ning avaneb võimalus ühistranspordi laiaulatuslikumaks putitamiseks.
Mis saab sügisel käivituma pidanud kontaktivabast kiipkaardisüsteemist?
Alles detsembris sõlmis linn lepingu Tallinna ja Harjumaa kontaktivaba piletimüügisüsteemi arendamiseks 4,6 miljoni euro eest. Praegu käib juba täies ulatuses kaardisüsteemi väljaehitamine. Linnavalitsuse seisukoht on, et loendamaks ühistransporti kasutavaid inimesi, on sõidu registreerimine vajalik ka tasuta sõitjate puhul.
Kas ühissõidukid võivad muutuda kodutute varjupaigaks?
Linnavalitsus seda võimalust ei salga, mupo jääb selle järele valvama.
Mida kujutab endast rahvaküsitlus?
Linnaelanike küsitlus „Kas toetate tasuta ühistransporditeenustele üleminekut alates 2013. aastast Tallinna ühtse piletisüsteemi liinidel” viiakse ellu 19.–25. märtsil küsitluspunktides. Vastata saab ei või jah. Küsitluse eelarve kavandamisel planeeriti selle läbiviimise kuluks 31 000 eurot.
Kust see raha ikkagi võetakse?
Lauri Laats
linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige
Sotsid on alati seisnud selle eest, et ühistransport võiks olla Tallinna elanikele tasuta. Samas peame jälgima, et Tallinna teised valdkonnad rahata ei jääks. Tekib küsimus: kust see raha ikkagi võetakse? Selgelt valitsevad linnas ülepaisutatud kuludena Tallinna Televisioon, kõik linnaosalehed ja eetriaeg PBK-s. Need on kuluallikad, mille rahastamiseks läheb suur osa tallinlaste rahakotist.
Samal ajal ei tohiks hätta jätta lasteaedasid, meie üks selge prioriteet on lapsed. Alla ei saa lasta ka ühistranspordi kvaliteeti: vana veerem tuleb vahetada uue vastu, trollibussid on kulunud… Mõistagi tulevad investeeringud ühistranspordireformiks kolossaalsed.
Aga kindlasti on see ka üks võimalus, kuidas inimesi Tallinnasse meelitada. Tekivad uued linnaelanikud, kes end arvele võtavad. Maamaksuvabastusega oli selgelt näha, et Tallinna elanike arv tõusis.
Eks see otsus paistab ka linnavalitsuse propagandana, mis seal salata. Siiski on meil hea meel, et sotside poolt 2005. aastal välja käidud idee kavatsetakse kõigi eelduste kohaselt ellu viia.
Savisaar püstitas vaid loosungi
Toivo Jürgenson
linnavolikogu IRL-i fraktsiooni esimees
Loosungina kõlab see idee ju vägagi ahvatlevalt ja kes julgeks sellisele ettepanekule vastu olla. Kindlasti on ühistranspordi osa Tallinnas praegu liiga väike, kuskil 30 protsendi kandis. Linna keskosa on juba praegu üle koormatud.
Piletitulu katab praegu veidi üle 30 protsendi kogukuludest. Seega on tegelikult ühistransport Tallinnas kolm korda kallim, kui seda tänane niigi kõrge piletihind näitab. Siit tulenebki põhiküsimus: kui hästi või halvasti on meil ühistransport korraldatud? Väidan, et halvasti ja ebaökonoomselt. Bussidega veetakse suurem osa sõitjaid ja linna omanduses olev Tallinna autobussikoondis (TAK) on siin monopoolses seisus. Halba majandamist peegeldab kas või võrdlus Tartuga, kus piletitulu katab poole kuludest, aga sõidupilet on isegi veidi odavam kui Tallinnas. Mastaabi erinevust arvestades oleks loogilisem, et suuremas linnas on ühistranspordi omahind väiksem. Aga Tartus on kasutusele võetud ka moodsad gaasibussid, mis ei reosta keskkonda ja mille liinikilomeetri omahind on väiksem kui diiselbussidel.
Järelikult tuleb Savisaarel keskenduda sellele, et ühistransport oleks tänapäevane ja efektiivselt korraldatud. Kuidas linn selle rahastamist korraldab, on juba järgmine küsimus. Praegu on aga Savisaar püstitanud lihtsalt ühe populistliku loosungi, millega tahetakse järgmistele valimistele minna ja mis kaugelt vaadates kõlab ju väga hästi.
Keskenduda tuleks kvaliteedile
Õnne Pillak
linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
Tasuta lõunaid ei ole olemas, järelikult tuleb see raha kellegi arvel leida. Kas see tuleb teede remondist või tõstab linn selleks mittetallinlaste piletihinna mitmekordseks? Selle asemel et maksumaksjate raha nelja tuule poole loopida, peaks linn välja töötama ühistranspordi arendamise suunad: kuidas muuta pealinna ühistransport kvaliteetseks ja toimivaks. Mina ei näe linna korraldataval rahvaküsitlusel mõtet. Sama hästi võiks inimestelt küsida, kas nad soovivad, et linn hakkaks neile palka maksma. Rahvaküsitluse näol on tegu Tallinna maksumaksjate raha ebaotstarbeka kasutamisega.
