Chrysleri kõrvalistmel istunud noor naine helistas keset vihast tagaajamist politseisse, kust ka abi saadi. 20 minutit kestnud jälitamise ja õuduse lõpetas politseipatrull, kes Deniss Sažini juhitud BMW kinni pidas. Tagaistmel istus kaasliiklejaid lasknud Ilja Zamašnoi.

Millest sai närvesööv ja filmilik jälitamine alguse? Kolmapäeval arutati asja kohtusaalis ning kohtualuste ja kannatanute tunnistustest selgus, et sisuliselt vähetähtsast ebakõlast liikluses. Kohtualuste Ilja ja Denissi tunnistuse kohaselt olevat Chrysler neist mööda sõites liiga järsku ette keeranud ja tekitanud sellega liiklusohtliku olukorra. Ohvrid ja ka hilisem uurimine eitasid seda.

Seejärel keerasid noormehed omakorda Chryslerile ette ja blokeerisid Kernu vallas nende tee. BMW-st välja hüpanud 28-aastane Ilja haaras kaasa õhupüssi, mida nähes otsustasid Chrysleris olnud põgeneda. Ilja käskis seejärel Denissil autot jälitada ja järgnenud laskudest vähemalt kaks tabasid põgenenud sõidukit.

Väljakutsuv käitumine

Kolmapäeval istus loo jälitamise ajal roolis olnud lihaseline Sažin, Che Guevara pildiga särk seljas, kohtupingis ja „esines” pikkade juustega neidistele ja tursketele sellidele, kes olid sõpradena tema kohtuistungile saabunud. Naer, silmapilgutused, prokuröri süüdistuskokkuvõtte ajal irvitamine – kõik see kuulus noore mehe repertuaari.

Tema kõrval oli tühi istekoht. Seal pidanuks istuma Ilja, kelle puudumise tõttu jäi ära eelmine kohtuistung. Ilja poleks tohtinud kohtu seatud tõkendi tõttu Eestist lahkuda, kuid kolmapäevaseks kohtuistungiks oli püstolikangelase saatus selgunud: ta läks tõkendist hoolimata Rootsi, kuid turismireisi asemel üritas seal kedagi röövida ja istub nüüd juba Rootsi kardinate taga.

Chrysleri laskmine pole Ilja ainus kuritegu.

30. novembril 2010. aastal sõitis Ilja talle kuuluva BMW-ga Tallinnas Laagna teel ülekäigurajal otsa teed ületanud naisele. Ohver sai eluohtlikke vigastusi ja kaotas täielikult töövõime. Siiani karkudel liikuv naine oli ainus kannataja, kes kolmapäevasele kohtuistungile saabus.

Toetas karistust

Kui prokurör küsis Iljale kahe aasta ja nelja kuu pikkust reaalset vanglakaristust, raputas invaliidistunud naine vaevumärgatavalt pead. Kohtuniku küsimuse peale ütles ta siiski, et toetab prokuröri nõutud karistust. Isiklike piinade hüvitamiseks küsis ta summat, mis vanas rahas ulatub napilt 100 000 kroonini.

Teine sarnane juhtum oli juunis 2010, kui 25-aastane Ilja Voitovitš seisis oma Lexusega Tallinnas Tatari ja Liivalaia ristmikul valgusfoori taga. Tema taha sõitis Honda CR-V, millest ta äsja möödunud oli, kuid moel, mis tundus tagumise sõiduki juhile ohtlik. Naise ja lapsega autos viibinud sõidukijuht lasi seejärel Iljale märku andmiseks signaali, mis muutis Ilja taas kontrollimatuks. Ta hüppas Lexusest välja, läks tagumise auto juurde, rebis juhipoolse ukse lahti ja hakkas meest peksma. Peksmine kestis, kuni šokis naine hakkas autost väljuma. Kohus otsustas seekord, et Ilja saab karistuseks ühe aasta ja kahe kuu pikkuse vanglakaristuse. Taas ei pea ta seda ära kandma, kui ei soorita järgmist kuritegu 1,5 aasta jooksul.

Kohus teeb tagaseljaotsuse täna hommikul, kuid millal eeluurimise ajal end süüdi tunnistanud ja varem viiel korral kriminaalkorras ja mitme liiklusrikkumise eest karistatud Ilja karistust kandma hakkab, on veel lahtine, sest enne tuleb tal seda teha Rootsis.

Mis saab aga Che Guevara särgiga Denissist? Filmiliku jälitamise ajal roolis olnud mees pääses seekord kriminaalkaristusest. Nimelt on kohtupingis rõõmsas meeleolus olnud Deniss viibinud viimased viis kuud trellide taga ja lähinädalatel peaks ta saama kätte süüdistuse lõbuäris osalemises. Seetõttu ei peetud kohtupidamist väiksema kuriteo üle mõttekaks.


TULEMUS

Vägivald autoroolis viis päti pikaks ajaks vangi

Eelmise sajandi lõpus tõmbas Rootsis tähelepanu luksusklassi Mercedeseid varastanud jõuk, mida juhtis Eesti elanik Vitali Tukk. Tuki ohver oli teiste hulgas ka pop­ansambli Roxette kitarrist ja laulukirjutaja Per Gessle. 2004. aastal jäi Tukk kohtus süüdi, kuid talle mõisteti kõigest kolm aastat tingimisi vangistust, sest varasemad kriminaalkaristused olid tal aegunud ja lisaks lubas ta rohkem kurja mitte teha, kuna on abielus ja alaealise lapse isa.

Kõigest aasta hiljem tekkis Tukil kaasliiklejaga eriarvamus ja ta parkis enda auto tolle sõiduki ette. Seejärel lõi ta teise auto roolis olnud lapseootel naist näkku. Maakohus tunnistas Tuki õigeks, kuna leidis, et tõendid pole süüdimõistmiseks piisavad.

Otsuse muutis ringkonnakohus ja 2007. aasta alguses karistati Tukki 1,5-aastase vanglakaristusega, millele lisati varasem karistus. See tähendas Tukile nelja aasta, viie kuu ja 19 päeva pikkust vangistust.



JUHTUMID

Õõvastavad juhtumid elust endast

Kuu aja eest Eesti Ekspressis avaldatud lugu sellest, kuidas noor rullnokk surmas Sakus jalahoobiga keskmist näppu näidanud kaasliikleja, on ainult üks, kuigi kõige kurvem juhtum.

Eelmise aasta aprillis sõitis 25-aastane Mihhail Boiko Tallinnas Tondi Selveri peaukse ette. Tagurdades müksas ta autoga naist, kes lõi autot kotiga. Mihhail hüppas autost, haaras naisest kinni ja hakkas teda tirima. Seda pealt näinud mees läks appi. Mihhail sattus sellest täiesti raevu – ta virutas sekkujale korra vastu nägu ja haaras seejärel noa, millega ajas meest paarkümmend meetrit taga.

See polnud Mihhaili ainus rikkumine, juba nädal aega hiljem üritas ta Harku vallas mööduda enda autoga bussist, kuid riivas selle tagaosa.
Mihhail kaotas taas kord igasuguse mõistuse ja jälitas bussi kuni järgmise ristmikuni, kuhu jõudes autoga bussile ette sõites selle peatas.

Seekord ei väljunud Mihhail enam ei paljakäsi ega isegi noaga, vaid haaras püstoli, tõmbas kuuli rauda ja hakkas röökides bussijuhti sõidukist välja käsutama. Kohtuotsus: 1,5 aastat vanglakaristust, millest Mihhail pidi reaalselt ära istuma kaks päeva. Ülejäänu läheb täitmisele juhul, kui ta peaks sooritama järgmise kuriteo kolme aasta jooksul.



KOMMENTAAR

Liikluspsühholoog: autokoolid peaksid õpetama teisi arvestama

Käsitletud on mõistagi ekstreemseid näiteid, kuid samasuguseid juhtumeid, kus liiklejad üksteise vastu viisakuse kaotavad, meenub ilmselt igale inimesele, kes on kunagi liikluses osalenud. Liikluspsühholoog Gunnar Meinhardi hinnangul viib selliste vastasseisudeni inimeste üldine stress ja suutmatus olukordi kellegi teise vaatevinklist näha.

„Stress-situatsiooni käsitlemine ja õpetamine on autokoolides puudulik, sest liiklus on täpselt samasugune tavasituatsioon kui pere- ja tööelu, kus inimene igapäevaselt viibib,” ütles Meinhard. „Omad mõtted ja emotsioonid võetakse sinna kaasa, kus nad võimenduvad või juhivad keskendumisvõimet kuhugi mujale, aga Eestis sellistest asjadest väljaõppes ei räägita.

Teine pool on tõlgendamine. Inimesi õpetatakse alluma grupi survele ja öeldakse, et võtke teistest eeskuju. Kui sinna lisandub stress ja meile ei õpetata nägema võimalust, et intsidendi on põhjustanud hoopis muud tegurid, kui tema enda autost parasjagu näeb,” rääkis ta. „Toon näite: kui inimene sai ametikõrgendust, sai palka juurde ja istub autorooli, siis on tal hea meel kõige kaasneva üle. Ta elab ennast uude rolli sisse, aga unustab ära, mis tema ümber toimub. Seejärel võib ta valesti käituda ja mitte sugugi sellepärast, et tal oleks kellegi vastu midagi, vaid seepärast, et ta oli omades mõtetes. Teised samas situatsioonis olles mõtlevad, et jälle üks selline tegelane, ja siis hakkab protsess hargnema, et taas on meil üks agressiivne liikleja.”

Meinhardi hinnangul peaksid inimesed mõtlema liikluses esmalt, et võib-olla on intsidendi taga ka muid põhjuseid peale selle, et kõik teised ongi justkui pahatahtlikud.