Toobali, Tuiksoo ja Laasi kaasuseid ähvardab kokkuvajumine
Riigikogulaste immuniteedi taastamine viib Keskerakonna saadikute kohtust pääsemiseni.
„Kui riigikogulaste immuniteedi äravõtmine läheb riigikogu enda pädevusse, vastavalt ettepanekule, mille õiguskantsler on teinud, siis muidugi vaadatakse need asjad üle,” hindas Tartu ülikooli õigusteaduskonna avaliku õiguse professor Jüri Saar, vajamata sekunditki järelemõtlemiseks.
„Nende asjade” all pidas professor Saar silmas aasta alguses mõjuvõimuga kauplemise kahtlustuse saanud keskerakondlastest riigikogulaste Priit Toobali ja Ester Tuiksoo kaasust. Samuti samast saagast pungunud ning keskerakondlasest riigikogulast Lauri Laasit ja juba mainitud Toobalit hõlmavat kahtlustust eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises, mis on seotud Hannes Rummi kirjavahetuse leidmisega Keskerakonna büroost.
Eesti Päevaleht palus erapooletul õigusteadlasel ennustada keskerakondlaste kaasuste edasist kulgu, sest riigikogus eelmise nädala lõpus õiguskantsler Indrek Tederi algatusel arutusele võetud ettepanek – taastada parlamendiliikmete karmim immuniteet – tekitab juriidilise puntra, mille tagajärjel nimetatud kahtlustused ja võimalikud kohtuasjad nukra visinaga kokku vajuvad.
Teder tutvustas riigikogus oma arvamust, milles tõdes, et sügisest kehtima hakanud kriminaalmenetluse seaduse muudatused, mis lahjendasid sinnani kehtinud riigikogulaste puutumatust, on põhiseadusega vastuolus.
Konkreetsem küsimus seisneb selles, et varem sai riigikogulaste kohta kriminaalmenetluse toiminguid teha parlamendi enda nõusolekuta ainult kõige rängemate ja tõesti edasilükkamatute kuritegude puhul.
„Piltlikult öeldes tapmiselt tabamisel, verine nuga käes,” ütles Teder. Uus seadus aga lubab riigikogulasi läbi otsida, üle kuulata, kahtlustusi esitada palju enamate kuritegude puhul – seda ilma riigikogu nõusolekut küsimata, vaid õiguskantsleri loal.
Pärast Tederi ärakuulamist nõustus riigikogu temaga. Otsustati hakata seadust muutma, et taastada puutumatuse vana, karmim variant.
Kuid prokuratuur ja kapo kasutasid just nimelt uusi ja nüüdseks põhiseadusvastasuse sildi külge saanud paragrahve, kui alustati menetlusi mainitud kolme riigikogulase asjus. Kui nüüd seadust parandatakse, viib see tõenäoliselt keskerakondlaste vastu püsti pandud kahtlustuste küsimärgi alla sattumiseni.
„Uutel normidel, mis parandavad süüdistatava seisundit, on tagasiulatuv jõud,” resümeeris professor Saar ja tõi paralleeli: „Kui mingi kuriteo koosseis näiteks dekriminaliseeritakse, siis ei saa samal ajal selle eest juba kohtu all olevat inimest enam süüdi mõista. See oleks absurdne,” nentis ta. Saar lisas, et ehk ei pruugi keskerakondlaste kaasused automaatselt ära langeda, kuid kindlasti peab riigikogu siis asjad üle vaatama, kas või juba tehtud toimingute lubatavust eraldi kinnitama.
Tõsiasi, et puutumatuse taastamine mõjub keskerakondlaste võimalike pahategude menetlemisele, ei jäänud märkamata ka riigikogus. Tederi arvamuse võis välja lugeda vastusest Väino Linde küsimusele, kas riigikogulase läbiotsimist ilma riigikogu loata saab üldse pidada seaduslikuks. „Kuna see riivab intensiivselt saadiku vaba mandaati, siis ta on põhiseadusega vastuolus, juhul kui ei ole selleks riigikogu nõusolekut.”
Riigi peaprokurör Norman Aas aga leidis asja eile kommenteerides, et tema ei näe muudatusest ohtu keskerakondlaste kaasuste edasisele käekäigule. „Üldreegel on see, et menetlustoimingule kehtib seadus, mis kehtis toimingu tegemise ajal. Kui riigikogu otsustab seadustikku muuta, siis hakkab see kehtima nendele toimingutele, mida tehakse pärast muudatuse jõustumist,” märkis Aas.
