Kolm aastat tagasi vastas lauljatar Birgit Varjun küsimusele, kas ta naudib kuulsust: „Jah. Mulle meeldib, praegu on äge!“ Birgit andis vasakule ja paremale intervjuusid. Tabuteemasid ei olnud, küsida võis kõike. Kõige rohkem rääkis Varjun oma pojast, kelle ta 17aastaselt ilmale tõi. Birgit rääkis avameelselt kahtlustest, kas ikka sünnitada või ei - kool pidi ju pooleli jääma – kuid oli „uhke, et võttis vastu otsuse laps sünnitada.“ Birgit rääkis, et laps „sündis hingamisdefektiga. Sain ta sülle võtta alles kolm päeva hiljem.” Samamoodi ei varjanud Varjun, et sünnitus kulges noorele emale nii raskelt, et ta pidi sellest toibuma lausa mitu päeva. Verekaotus oleks võinud peaaegu tema elugi võtta. Varjun ehitas hoolega oma karjääri, mida tsementeeris avameelsusega. Üleöö oli saanud endisest restorani klienditeenindajast avaliku elu tegelane. Birgit ei tundnud, et teda kasutatakse ära. Ta teadis hästi, et Superstaari saate tegemine on vaatajareitingu püüdmine, reklaami müümine ja ärihuvi. Ta ütles, et „nii palju, kui nemad kasutavad meid, saame ka meie sellest kasu.“ Oli 2009. aasta detsember. Paralleelselt Varjuni tõusuga valmistasid riigikogulased ette tollase justiitsministri Rein Langi dirigeerimisel võlaõigusseaduse muudatust. 2010. aasta viimasel päeval jõustunud seadus võimaldab kohtutel mõista ükskõik kellelt välja Eesti õigusruumis senitundmatut ennetavat hüvitist. Harju maakohus tegigi tänavu märtsi lõpus uue seadusepunkti alusel ajakirjanduse jaoks ajaloolise otsuse.. Milline see otsus oli ja kui suur oli tegelikult summa, mis Birgit Varjunile mõisteti, loe edasi paberlehest või tasulisest Eesti Ekspressist
Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega