Tiina Jõgeda: Mida keegi talub
Ta ulatas kassiirile kaks kahesendist ja sai vastu kakskümmend senti. 16 senti on summa, mida paljud Eesti maaomanikud aasta jooksul välja ei teenigi.
Möödunud augustis kirjutas Ekspress maaomanikest, kes oma maatükil muud teha ei saa, kui seal piknikku pidada. Kui su valdustest jooksevad läbi üldises kasutuses olevad gaasitrassid või elektrijuhtmed, vee- või kanalisatsioonitorud, siis pühi suu rukkipõllust või kinnisvara-arendusest puhtaks! Aga maamaksu maksad ikka täie rauaga. Võid kompensatsiooniks piirangute eest küsida ka n-ö talumistasu. Näiteks, kui su maalt jooksis läbi 160 meetrit elektri õhuliini, kanti sulle arvele aastas 6 senti… Tühja longeropurgi eest saab 8 senti.
Hiljuti sai see solvav olukord positiivse jätku: 17. aprillil tegi Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsuse, et tehnovõrgu või -rajatise talumise tasu ei ole siiamaani olnud põhiseadusega kooskõlas. Pole veel teada, kui palju õiglasemad või vähem mõnitavad hakkavad tulevased tasumäärad olema — tagasiulatuvat jõudu sel kohtuotsusel niikuinii pole –, aga vähemalt lootust on.
Mina ei saa aru, kas meie riigis on esikohal üksikisiku või kollektiivsed huvid. Jälgin hingevärinal Kunstiakadeemia uue maja ümber toimuvat. Oi, mulle meeldiks, kui Tallinna kesklinn oleks täis moodsat väärtarhitektuuri! Kui üle ilma sõidetaks siia mõnda maja vaatama, nagu käiakse Barcelonas Gaudíd kummardamas.
EKA-nimeline pommiauk ajab vihale. Mis mõttes üks proua tahab päiksevalgust nautida ja tuhatkond kunstitudengit virelegu kuskil keldrites? Samas olen ma südamest Ester Palmi (EKA naaberkrundi omanik) poolt. Põhimõtte pärast. Üksikisik ei pea laskma riigil endale kotti pähe tõmmata, kui tal on põhiseadusega ette nähtud teatud õigused — ja põhiseaduse järgi on igaühe omand jagamatu ja võrdselt kaitstud…
Seadus kaitseb üksikisikut, tal peab olema õigus enesekaitsele üldiste huvide ees. Proua Palmil on õigus oma aknast päikest näha. “Kas ma elan õigusriigis või maa-alal, kus kehtib ametnike omavoli,” küsis proua Palm ja sedasama küsivad ka tuhanded maaomanikud, kelle omandit riik lubab tehnorajatisi haldavatel firmadel kuritarvitada. Aga nemad justkui peaks alandlikult taluma avalikke, üldisi huve.
Riik (ministrite Langi ja Partsi isikus) ähvardas hinnatõusudega, kui talumiskohustusega maaomanikud peaksid püüdma õiglust jalule seada. Ja see demagoogia, maaomanike ja maata-meeste vahelise vaenu õhutamine, toimib: püsige kuss, maaomanikud peavadki üldsuse huvides ülekohtu välja kannatama, muidu kasvavad meie kõigi elektriarved! Enamik maaomanikke talubki olukorda vaikselt, maksab ontlikult maamaksu nagu surnud hobust.
Ma ei taha, et elektri jm hinnad tõuseksid, sest juba praegu saan iga kord elektriarvet avades pisted makku. Aga ma ei talu ka variserlikku totaalriiki, kes oma kodanikke alandab.
