Mõneti on tegu üllatusliku kolmikuga, seda just selles mõttes, et kõik kolm professorit – TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor ning rakubioloogia professor Toivo Maimets, Eesti Teadusagentuuri juht ja rakendusgeoloogia professor Volli Kalm ning biomeditsiinitehnoloogia professor, akadeemik Mart Ustav – on esitanud rektorikandidaatideks loodus- ja tehnoloogiateaduskonna nõukogu poolt.

Väärikad ja võimekad

Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekaan professor Peeter Burk on valikut põhjendades öelnud, et teaduskonna nõukogu hinnangul on kõigi kolme kandidaadi puhul tegemist väga väärikate ja võimekate inimestega, kes kõik saaksid rektori kohal hästi hakkama. Burk viitas, et kõigil kolmel on lai toetuspind ja nad oleks igal juhul kandidaatideks esitatud. „Parima valiku tegemiseks on aga kindlasti vaja ära oodata kandidaatide valimisplatvormid,” lisas Burk.

Kahte neist – Maimetsa ja Ustavit – peetakse üsna ühesuguse veregrupiga meheks, kes ajavad sarnast asja. Ühtlasi on mõlemad akadeemik Richard Villemsi õpilased, Ustav aga on Maimetsa juhendaja.

Mart Ustavile pole üllatuseks, et loodusteaduskonnast on kolm inimest, kes kõlbavad rektorikandidaadiks. „Mind üllatab, et ülejäänud ülikoolist, väga võimsatest teaduskondadest nagu arsti- või filosoofiateaduskond, aga ka mujalt pole ühtegi kandidaati rektoriks püüdlemas.”

Ustav tõstis oma platvormist esile, et kui siiani on põhiliselt investeeritud ehitistesse, siis nüüd tuleb investeerida inimestesse: kogu see tohutu aparatuur ja infrastruktuur tuleb mehitada. „See tähendab seda, et teadusraha on vaja oluliselt juurde tuua. Samas on selge, et Eesti riik ei plaani teaduse finantseerimist massiliselt tõsta,” nentis Ustav, viidates rahandusminister Jürgen Ligi sõnadele: raha ei ole ja raha ei tule. Seega tuleb raha saamiseks Eestist välja minna. „Peame Eesti teaduse tegemise rahvusvahelistama. Peame kõigi rahvusvaheliste fondide tegevusse aktiivselt sekkuma, olema partneriteks ja püüdma tuua oluliselt rohkem raha sisse, et loodud infrastruktuur oleks korralikult mehitatud ning et inimestele oleks võimalus töö eest palka maksta,” viitas Ustav.

Väga oluline on pöörata tähelepanu õpetamisele ja ennekõike ülikooli õpetajate õpetamisele. Ustav viitas, et 50% inimestest kasutavad ikka konspekti mahalugemise meetodit, kuid üliõpilased pole sellega rahul. „Lugeda oskavad nad kõik juba 5.–6. eluaastast. Loengus tahavad tudengid aga professori või lektoriga suhelda, vastata küsimustele. Üliõpilased tahavad, et iseseisev töö oleks pingeline ja huvipakkuv.”

Teadusraha kütmisele

Olulise probleemina tõstatas Ustav ka infrastruktuuri ülalpidamise kulud, viidates, et käivitada tuleb energiatõhususe programm. On nonsenss, et kogu teadusraha läheb majade kütmiseks.

Rektori ülesandeks on Ustavi sõnul ka ülikooli kogu uue toimimise mehhanismide käivitamine ja inimeste kaasahaaramine. „Ülikool riigistati ära, aga kuidas see masinavärk tööle hakkab? Kuidas akadeemiline kogukond saab suhestuma ülikooli nõukoguga? Need mehhanismid on kõik läbi töötamata,” tõdes Ustav.

Ka Toivo Maimets tõdes, et praegused olud seavad ülikooli keeruliste valikute ette: ümberkujundamisel on teaduskorraldus, uksele koputab kõrgharidusreform, nende kõrval väheneb üliõpilaskandidaatide arv ja seetõttu suureneb Eesti ülikoolide vaheline konkurents. „Ülikooli positsioon neis oludes ei ole kaugeltki kindlustatud ega saa olema kellegi poolt „kingitud”, mistõttu tuleb otsuste langetamisel arvestada erinevate osapoolte ja seisukohtadega,” jätkas Maimets.

Maimets lähtub oma valimisprogrammis „akadeemilise vabariigi” põhimõtetest. „Arvestades nii ühiskondlikke kui ka organisatsioonisiseseid muudatusi peab järgmise viie aasta jooksul Tartu ülikoolist saama erinevaid erialasid loominguliselt siduv „akadeemiline vabariik”, mis juhib liidrina Eesti ühiskonnas toimuvaid protsesse, on silmapaistev maailma teadusruumis ning parim koht eneseteostuseks ja arenguks oma liikmetele. Tuleb tublisti tööd teha, et ühiskond ja Tartu ülikooli liikmed tunneksid ülikooli „omana”,” sõnas Maimets.

Volli Kalmu sõnul moodustub lähtepunkt, millest üldse ülikooli edasine areng ja tema juhtimispõhimõtted peaksid tuletuma, kolmest osast: ülikoolisisesed eesmärgid ja soovid; mida ootab temalt ühiskond ja Eesti riik ning kuidas ülikool reageerib muutustele globaalses väliskeskkonnas.

Kalm viitas, et akadeemilised tavad ja väärtused ei tohi kaduda bürokraatliku administreerimise varju. See omakorda tähendab, et tugistruktuurid peavad teenindama akadeemilist kogukonda kokkulepitud valdkondades ja mahus. Ka vajab ülikool stabiilset arengut. „Ei jõua pidevalt olla revolutsioonilises situatsioonis ja kogu aeg reformida.”

Kalm peab võrdselt oluliseks ka nii teaduse kui ka õppetöö ressurssidega varustamist. Kõige tähtsam osa ülikoolist on Kalmu sõnul aga selle inimesed ehk ülikool hindab, stimuleerib ja tunnustab igasugust akadeemilist nõudlikkust ja innovaatilisust kõigis, kes ülikoolis töötavad – tudengist professorini.

Vaata rektorikandidaatide kõiki teese digilehest.Ajakava:Rektori valimine
7. mai – kandidaatide esitamise tähtaeg
24. mai kell 16 – rektorikandidaatide väitluskoosolek TÜ aulas
31. mai kell 12 – rektori valimised TÜ aulas
31. august – rektori inauguratsioon TÜ aulasKes keda toetabToivo Maimets oli esimene, kes avalikustas oma toetajad.

Tema kandidatuuri toetavad loodus- ja tehnoloogiateaduskonna nõukogu kõrval rector emeritus Peeter Tulviste, professorid Jüri Allik, Eiki Berg, Daniel Cohnitz, Martin Ehala, Arvi Freiberg, Toomas Haldma, Halliki Harro-Loit, Jaak Järv, Maia Kivisaar, Ljubov Kisseljova, Irene Kull, Marju Lauristin, Enn Lust, Irja Lutsar, Marju Luts-Sootak, Ülo Matjus, Eero Medijainen, Tiiu Paas, Juhan Sedman, Jüri Sepp, Margit Sutrop.

Volli Kalmu ja Mart Ustavi toetajaskonna allkirjad antakse üle täna. Eesti Päevalehe andmetel on Volli Kalmul toetajaid seitsmest ja Mart Ustavil viiest teaduskonnast.

Sealhulgas toetab mõlemat hulk inimesi arstiteaduskonnast.