[Loe Ekspressi persoonilugu Kristjan Luigest: ”Ajastu märk. Hasarti sattunud internetipiraat“ (61)]

Kutsudes Facebook’i lehel inimesi üles tulema istungile tunnistajaks “näidispoomisele” avaldab Luik lootust, et suurem tähelepanu aitab kaasa õiglase otsuse saavutamisele. “Mida suurem on publik ja avalik huvi protsessi vastu, seda põhjalikumalt kaalub kohus oma otsust!” arvab ta.

MTÜ Piraadipartei juhatuse liikme Märt Põderi hinnangul ei eksi Luik oma juhtumit näidisprotsessiks pidades kuigivõrd — arvestades, et värskeima meediakajastust leidnud uuringu järgi on 91% Eesti noortest piraadid. “Ligilähedase süüdistuse võiks esitada suuremale osale noortest. Kristjan Luik on isikuna tegelikult negatiivseks rollimudeliks igati sobiv ja fonogrammitootjad on seda asjaolu häbenemata ekspluateerinud,” ütles Põder.

Piraadipartei on Põderi kinnitusel fonogrammitootjate kahjunõuete ja nende arvutamise metoodikaga tutvunud ning on seisukohal, et need pole tõendatud seadusega nõutud määral. “Eesti õigusruumis on nõutud põhjusliku seose tõestamine õiguste rikkumise ja kahju olemasolu vahel, kusjuures tõestada tuleb ka kahju olemasolu ennast. Midagi sellist pole fonogrammitootjad aga teinud,” ütles MTÜ Piraadipartei liige Heiki Ojasild.

Piraadipartei arvates oli Luik sunnitud maakohtus nõustuma fonogrammitootjate kahjunõuete maksimumiga, mis on ülepakutud isegi õiguste omajate huvide eest seisva Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskuse soovituste kontekstis. Piraadipartei rõhutab, et Luige tegevusel pole olnud ärilisi eesmärke ning ta ei ole saanud sellest mingit tulu.

Piraadipartei on veendunud, et “näidispoomiste” asemel oleks vaja hoopis ulatuslikku autoriõiguste reformi Euroopa piraadiliikumise vaimus, mis lihtsustaks autoriõigustega kaitstud teoste jagamist mitteärilisel eesmärgil ja kaotaks ebaproportsionaalsed karistused.

Luik teatab oma Facebooki lehel, et kavatseb Eestimaa tolmu kingadelt pühkida.