10.05.2012, 08:42
Eesti ravikindlustussüsteem raiskab haigete tervist ja arstide aega
Haigekassa saaks invaliidistumisest päästa sadu reumatoidartriidihaigeid, aga ei tee seda.
Häbiväärsemaid peatükke Eesti tervishoiu ajaloos on Marge Valdmanni kohtuasi. See verevähki põdev naine pöördus kohtusse, et soodusravimite nimekirja lisataks Glivec, mille hind – 40 000 krooni kuus – oli ostmiseks liiga kallis. Asi lõppes sellega, et haige pidi haigekassale 107 000 krooni tagasi maksma. Vapper naine suri 2004. aastal. Nüüd on Glivecil juba ammu 100protsendine hinnasoodustus. Kuid regulatsiooni uute tõhusate ravimite kiireks juurutamiseks ei ole ikka veel. Haigekassa vajalike ohvrite määr ilmselt ei ole veel täis. Kannatanuid on veelgi. Näiteks reumatoidartriidi haiged, kes on invaliidistunud alates 2003. aastast. Aasta varem andis Eesti Reumatoloogia Selts sisse taotluse hakata rahastama uut ja tõhusat bioloogilist ravi, mis samuti on kallis, maksab üle 10 000 eurot aastas. Vaatamata uue ravimeetodi efektiivsust kinnitavale teaduskirjanduse laviinile ja ravi plahvatuslikule levikule välisriikides, keeldus haigekassa veel viis aastat seda Eestis rahastamast. Aastal 2007 algas bioloogilise ravi rahastamine. Erialaseltsi ettepanekul jõustusid Euroopa rangeimad bioloogilise ravi alustamise kriteeriumid, mis olid aegunud juba siis, kuid tagasid vähima ravivajajate arvu. 2010. aastal andis Euroopa Reumavastane Liiga (EULAR) välja haiguse ravijuhendi, mille erialaselts soovitas võtta ka Eesti ravikriteeriumite aluseks. Haigekassa menetles seda taotlust terve aasta, teadaolevalt nõudmata ainsatki ekspertarvamust, ja taotlust tagasi lükates ei tundnud isegi huvi, millised on vastavad regulatsioonid teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Soovitati otsida eeskuju hoopis Austraaliast. Reumatoidartriiti (RA) põeb Eestis umbes 5400 inimest. Kolmandikku haigetest ei õnnestu edukalt ravida tavapäraste sünteetiliste ravimitega. Alus nende haigete invaliidistumiseks luuakse haiguse esimestel kuudel. Need haiged on äratuntavad halva prognoosi markerite poolest. Eestis saab bioloogilist ravi alla 200 RA haige, mis on 10 protsenti määratletud vajadusest. Kui bioloogiline ravi hilineb, ei saa sellega hiljem alati enam haigete töövõimet taastada. Haigekassa nõuab nelja vähetoimiva ravimi kasutamist vähemalt pool aastat. See tähendab, et meie ravikindlustusfirma nõuab kodanike invaliidistumist enne toimiva ravi lubamist.