Ametiühing: Nokia koondamised laastavad Soome majandust
Soome ametiühingute keskorganisatsiooni nõunik Pia Björkbacka ütles, et koondamised on eriti tugev löök Salole.
Kuidas mõjutab Nokia järjekordne koondamisplaan Soome majandust, tööjõudu ning üldse riigi majandust ja SKT-d?
Koondamiste mõju on kogu riigile meeletu, loomulikult on see eriti tugevalt tuntav linnades, kus enamik töötajaid lahti lastakse – Salos, Tamperes, Helsingis ja Oulus. Mõju on aga tugev ka terves IT-sektoris, kus juba niikuinii on umbes 10 000 töötut, kellele nüüd tuleb tugevalt lisa. Seis on kurb, väga kurb. Kui aga rääkida Nokiast ja riigi SKT-st, siis on langus olnud drastiline. 2006. aastal moodustas Nokia riigi kogu majandusest kuus protsenti, tänaseks on see number kümme korda langenud ja maandunud 0,6 protsendile. Väga tugev langus ettevõttelt, mis kunagi oli maailma tehnoloogia lipulaev.
Kuidas reageerisid turud Nokia plaanidele ja vallandamisteadetele?
Kummalisel kombel reageerivad turud kogu maailmas vallandamistele ja töökohtade vähendamistele positiivselt, põhjused on siin peaasjalikult selles, et vallandatud töötajad tähendavad lühikeses perspektiivis suurt kokkuhoidu ning see on igale investorile meelepärane. Meie ehk ametiühingute seisukohalt on selline mõju ja vastumõju täiesti arusaamatud.
Kui palju Nokia vallandamisplaanide tõttu tööst ilma jäävaid inimesi on ametiühingutes?
Meie ametiühingusse kuuluvad kõik Salo tehasest lahti lastavad töölised, kellel on kuni kaheksa-aastased töökogemused väga detailses mobiiltelefonide kokkupanemise vallas, kuid lähim töö, mis võiks neile sobida, on tunni-pooleteisese autosõidu kaugusel Helsingis ja selle ümbruses. Uurime võimalusi, kas need inimesed oleksid võimelised töötama mujal tehnoloogiasektoris või üldse mujal rasketööstuses.
Salo on üldse väga keeruline ja raske juhtum, kuna linn on nii rangelt seotud Nokiaga, mis tähendab, et tehase kadumine ning maksu- ja palgarahade kokkukuivamine lööb kogu linna põlvili. Inimesed oleksid isegi valmis linnast lahkuma ja mujale tööle kolima, võimatuks muudavad selle näiteks kukil olevad kodulaenud, millest on keeruline lahti saada, sest linna kinnisvaraturg seisab. Samuti on põlvili linna hotellid, restoranid, kaubanduskeskused. Kõik on omavahel seotud. Teine suurem koondamislaine Salos tuleb tõenäoliselt linnaametnike hulgas, sest kohalik omavalitsus on väga seotud Nokia maksudega.
Millised on aga lahendused, mida ametiühing pakub töö kaotavatele inimestele?
Kahjuks ei saa me palju muud teha, kui üritada leida töö kaotavatele inimestele uuesti tööd. Kuna Nokia pakub kõikidele oma töötajatele head kompensatsiooni ja mitut võimalust oma eluga edasi minna, ei ole ka meile võimalik muud teha, kui lihtsalt võidelda sektori kui terviku arengu nimel.
Kuna Nokia ei lähe pankrotti, vaid lõpetab lihtsalt paljude inimestega ühepoolselt töölepingu, on inimestel õigus kompensatsioonidele. Millega vallandatavad töötajad arvestada saavad?
Kõikidele töötajatele rakenduvad kõik riiklikud koondamisjärgsed hüved ja tagatised. Nokia ise pakub inimestele kolme võimalust. Esiteks koondamistasu, mille võib võtta välja täielikult ning lahkuda töölt alates järgmisest päevast. Teise variandina pakub Nokia pikemat lahkumisaega, mil inimene teeb tööd ja saab kuupalka. Kolmas variant on ehk tuleviku suunal kõige arenguvõimelisem ehk stardikapital oma ettevõtluse alustamiseks. See on ehk peaasjalikult suunatud IT-meestele ja inseneridele.
Kuidas Soome ühiskond on reageerinud uudisele koondamistest Nokias?
Soome ühiskond on selgelt väga mures riigi ja olukorra pärast. Tänavatele ehk keegi Kreeka kombel tulema ei hakka, kuid küsimus, miks on maailma võimsaim tehnoloogiaettevõte muutunud nõrgaks ja mõjutatavaks järelejooksikuks, on kõigil huulil. Juhtkond ei ole suutnud ettevõtet juhtida, kui vaid aastaga on Nokia väärtus langenud poole võrra, sularaharessursid on kokku kuivanud ning pikk edumaa konkurentide ees on muutunud miinusmärgiliseks.
Microsofti-teemaline konspiratsiooniteooria ütleb, et tarkvarahiid üritab survestada Nokiat raskustesse ja pankrotieelsesse seisu, et ettevõte odavalt ära osta.
Soomlased sellel teemal eriti ei räägi, kuid Microsoftiga tehtud kokkuleppest ei saada aga aru. Sellest ei ole Nokia kindlasti võitnud. Samas teeb Microsoft millegipärast kõik selleks, et telefone ei ostetaks. Näiteks teade, et Windows Mobile 7 platvormiga telefone ei ole mõistlik enam osta, kuna uuem Windows Mobile 8 tuleb välja juba aasta lõpuks. See tähendab veel kuute kuud müümata telefone.
Positiivsemalt poolelt vaadates ei oleks ju saanud ilma 2009. aasta esimese koondamislaineta hakata Soomes arenema mängutööstus ning võib-olla ei oleks maailmal ei Roviot ega mängu Angry Birds.
Ilma Nokiast lahkunud inimesteta ei oleks tõesti olemas Soome mängutööstust. Veel kolm aastat tagasi ei mõelnud keegi esimesena Soomele, kui räägiti nutitelefoni või tablett-arvutite mängudest, täna on Rovio ja Angry Birds maailmakuulsad. Kunagi ei tea, kust tuleb järgmine areng. Ainus probleem, mida ma näen, on see, et Rovios ja muudes mänge loovates väikeettevõtetes töötab kuni 100 inimest, mida on ikka jube vähe, arvestades Nokiast lahkuvat hordi. Samas ei kujuta me täna ette, mis sektoris võib IT muutuda primaarseks lähima kolme kuni viie aastaga.
Teine stsenaarium on see, et samamoodi nagu Eesti Kalevipojad sõidavad praamidega Soome ehitajateks, hakkavad Helsingist Tallinnasse sõitma tuhanded tehnoloogiainsenerid. Meil on pidevalt puudus kvaliteetsetest IT-meestest.
Pole halb mõte (naerab – toim)! Eestis on kindlasti vaja palju IT-mehi ja insenere. Teada on, et Eesti mõtleb ja hingab rohkem IT suunal. Vahemaa ei ole kahe linna ja riigi vahel kuigi suur, mis annab täiesti reaalse võimaluse selliseks tööjõuvahetuseks.
Lahti lastakse 10 000 töötajat
Nokia teatas 14. juunil, et peab nõrkade majandustulemuste ja langeva müügimahu tõttu jätkama rangelt ettevõtte restruktureerimiskava ja laskma 2013. aasta lõpuks lahti globaalselt ligi 10 000 töötajat. Soomes vallandatakse 3700 inimest, kellest ligi tuhat on Salo vabrikus töötanud liinitöölised ning ülejäänud erineva tasemega tarkvarainsenerid. Kokku oli enne koondamisi Nokia palgal üle maailma 56 000 inimest.
Salo tehas suletakse, Kesk-Soome suurima linna Oulu tootearendusüksusest kaotatakse suurel hulgal töökohti ning Saksamaal Ulmis asuv tootearendusüksus suletakse.
Salo vabrikust vallandatav tööline on keskmiselt üle neljakümneaastane naine, kel on vähemalt kaks last ja tööta jäänud mees. Naised on välja koolitatud spetsiifilise töö tegemiseks, varasem haridus on aga pigem õendus- või toiduainetööstuse teemaline.
