Ann-Marie Slaughter (53) ei ole juhuslik tegelane – ta töötas kaks aastat USA välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna direktorina, olles esimene naine selles ametis. Tema (nüüd juba endine) boss oli maailma mõjukaim naine – Hillary Clinton.

Ann-Marie Slaughteril on kaks teismelist poega. Slaughter räägib, kuidas tema töö nõudis talt ööpäevaringset panustust ja kuidas ta tegelikult muretses vanema poja pärast, kes oli hakanud koolist poppi viskama, jätnud kodutööd pidevalt tegemata ja kel olid tõsiseid probleeme matemaatikaga.

Tööalastes valikutes on Eesti kaldunud ameerikaliku jäägitu tööle pühendumise poole. Meil on keeruline uskuda, et võiksime olla edukad ka skandinaavialikul moel. Et pere on norm ja mitte hälve, ning ka tipptasemel tegijad vajavad puhkust. Küsimus pole ainult naiste töö- ja pereelu ühildamises. Isegi mõistmine, et meestelgi võib olla elus midagi rohkemat kui töö, on meie ühiskonnal ikka veel keeruline. Vaadake vaid meedia hüsteerilist reaktsiooni, kui peaminister Andrus Ansip julges võtta nädala puhkust ja osaleda suusamaratonil!

Eestis tipptasemel karjääri tegevad naised ei räägi avalikult raskustest, mis kaasnevad tööelu ja pere ühildamisega. Võiks isegi öelda, et nad on pigem kohanenud ühiskonna ootustega hilisel kellaajal tööpostil nõrkeda. Eesti karjäärinaistel üldjuhul lapsi ei ole või kui on, siis üks.

Pikk artikkel tasulises versioonis

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega