Seda kooli on "kinni pandud" juba seitse aastat, kuid lõplik otsus tuli varakevadel. Sügisel oleks kooli läinud üheksa last, selle käigus hoidmiseks oleks vaja olnud 12.

Ja alles möödunud aastal pandi CO2 rahade eest majale ligi 32 000 eurot maksnud maasoojusküte…

"Meie kool on Lihula vallas ainus kool, mis vastab kõikidele evakuatsiooni, tuletõrje, toiduameti nõuetele. Maja on puhas ja korras, kuigi sellele pole 1998. aastast remondiraha antud – seda on nii hästi hoitud," ütleb Inga Rennit, kes on kohalikku kooli juhtinud 2005. aastast. Kokku on ta koolis töötanud 18 aastat.

"Mõni ütleb, et see on kõigest töökoht. Aga seda ütlevad need, kes tegelikult ei mõista, mida selline töökoht tähendab. Ei ole nii, et ma müün vorsti üheksast viieni. See on emotsionaalselt… kooli sulgemine ei ole kerge. Ja see on hästi öeldud." Ta tunnistab, et on selle pärast nutnud ja nutab veel. "Olen siin teinud kõik selleks, et lastel oleks hea ja meil endil mõnus töökeskkond."

Inga räägib, et kord tahtis üks pere nädala sees Lätti veeparki minna. Aga laps polnud sellega nõus! Ta lihtsalt keeldus koolist puuduma. Ja üks poiss ei puudunud neli aastat ühtegi päeva! Kui kord Inga ise hommikul sisse magas, tulid koolilapsed talle ukse taha ja ütlesid, et "õpetaja, palun tule kooli!".