27. juulil Kirsimäel ja 28. juulil Kaevumäel esinev ansambel võttis nime Umfolosi jõelt Lõuna-Aafrikas, kust nende esivanemad pärit on. Umfolosi mehed laulavad imbube-laule, mis pärinevad 1920ndate Lõuna-Aafrika kaevandustest ja on aluseks ka näiteks “Lõvikuninga” kõigile pealuu sisse kulunud tunnusmuusikale. Zimbabwelased teevad kontserdil ilmselt ka oma versiooni sellest loost, aga lisaks laulavad nad tööst, naistest, kodukandi tavadest, kümnest käsust ja Euroopa külmast suvest. Ja tantsivad ka! Paljaste ülakehadega ja suurte rütmi löövate saabastega esitatavad higised töötantsud tekitavad Viljandi folgil päris kindlasti elevust.

Kui viimasel ajal on Black Umfolosi Euroopas tuuritanud peamiselt vähendatud koosseisuga, Black Umfolosi 5 nime all, siis sel aastal sõidavad nad juubeli puhul ringi täiskoosseisus ehk kaheksakesi. Nii tullakse ka Viljandisse.

Butshilo Nleya, kuidas bändi asutajaliikmed 80ndate algul kohtusid? Kust te pärit olete ja kui kaua läks aega popiks saamiseks?

Kõik Black Umfolosi liikmed on pärit Matabelemaalt Zimbabwes. Me kohtusime George Silundika internaatkoolis aastal 1982. Tahtsime koolikaaslaste meelt lahutada ja lõime oma koori, sõbrad ja kooli juhtkond toetasid ja julgustasid meid. Hakkasime laule õppima ilma kaugema eesmärgita. Aasta pärast olime juba populaarsed.

Millal Black Umfolosi esimest korda Euroopasse kutsuti? Kas te mäletate selle reisiga seotud emotsioone?

Mayfairi festival Glasgow’s kutsus meid aastal 1990 tuurile ja nii meie rahvusvahelised ringreisid algasidki. See oli kogu bändi jaoks eriline aeg. Olime elevil, närvis ja vahel ka kartsime natuke. Suurim üllatus oli ilmselt meile senituntust täiesti erinev infrastruktuur, toit ja kultuur.

Kui palju erineb teie show, kui mängite Euroopas, oma kodulinnas või mõnes Zimbabwe külas? Kas publik hindab siin ja seal samu laule ja tantse?

Kava muutub iga kord, iga esinemisega. Osa laule on populaarsed ainult Euroopas ja mõnda originaallugu hinnatakse Zimbabwes palju kõrgemalt, seda just keele, teemade ja mälestuste pärast, mida see meie fännides elustab.

Kui palju on teid mõjutanud afrobiidi populaarsus Suurbritannias ja USAs? Imbube-muusika on afrobiidist absoluutselt erinev. Kummagi žanri populaarsus ainult täiendab teineteist, mitte ei mõjuta negatiivselt. Samuti on Lõuna-Aafrika artisti Ladysmith Black Mambazo populaarsus viinud imbube, mida ka Black Umfolosi laulab, palju laiema publiku ette, sealhulgas ka Eestisse.

Üks Black Umfolosi laul räägib suhetest täiskasvanud lapse ja vanemate vahel, kui laps on kolinud kiire elustiiliga suurlinna ja vanemad ära unustanud. Kas see on Zimbabwes kasvav probleem, kas koduküladest lahkunud ja linnadesse kolinud noored kipuvad traditsioone ja sugulasi kõrvale jätma?

Aafriklaste migratsioon on kestnud juba sajandeid, aga siiski oleme juurtega traditsioonides kinni. Kui kirjutati laul, millele sa viitad, siis rääkis see rohkem tollal tavalisest linnadesse kolimise trendist, nüüdseks on see arenenud pigem kontinentidevaheliseks migratsiooniks. Ma olen kindel, et ka Eestist võib leida mõne zimbabwelase, kes siin oma kultuurilist pärandit alal hoiab.

Kuidas see teie jaoks isiklikult läks, kui bänd sai populaarseks ja teid hakati paljudesse maadesse kutsuma, kuidas teil õnnestus suhted sugulaste ja sõpradega tasakaalus hoida? Kas kõik tuttavad arvasid, et peaksite nüüd ka neile Euroopast tööd ja kontakte leidma?

Kui lahkud Zimbabwest, siis saab sinust leivateenija! Sugulased eeldavad, et aitame neid, sest meie väärtused nõuavad abistamist, kui seda teha suudad. Öeldakse, et läheb vaja tervet küla, et last kasvatada, ja see kehtib Aafrikas ja Zimbabwes tänaseni.