Tero Taskila: muidugi tunnen Estonian Airi omanike survet
Rahvusliku lennufirma juhi sõnul pole talle uue ärimudeli rakendamiseks piisavalt aega antud. Estonian Air peaks 2014. aastal kasumisse jõudma, loodab Taskila. Lennujuht tunnistab, et Londoni-liini peatamisega kaasneb oht see kaotada.
••Estonian Airi juht Tero Taskila, milline on Estonian Airi poolaasta kahjum?
Sel aastal on olnud oodatav kahjum, aga ma ei saa seda praegu kommenteerida, sest meie kehtiva poliitika kohaselt avaldame oma majandustulemused kord aastas.
••Eesti Päevalehe valduses on informatsioon, et Estonian Airi kahjum on umbes 10-11 miljonit eurot. Kas see vastab tõele?
Ma ei kommenteeri kahjumi suurust. On kindlaid kuluartikleid, mis osutusid suuremaks, kui ootasime. Näiteks kütus.
••Kui kauaks kavatsete jääda Estonian Airi juhatuse esimehe ametikohale?
Mul pole mingeid lahkumisplaane. Olen saabunud, et teha firmas kannapööre ja juhtida see kasumi poole.
••Kui suur on teie lahkumiskompensatsioon?
Ma ei kommenteeri oma töölepingu detaile.
••Kui ränka omanikepoolset survet ise tajute?
Muidugi rõhuvad nad väga tugevalt ja õigetel põhjustel firma jätkusuutlikkusele. Keegi ei taha ettevõtet, mis toodab kahjumit. Oleme läbi rääkinud, et võime olla kahjumis sel aastal, kuid mitte enam järgmisel. See on osa valitsuse kinnitatud plaanist. Kuna valitsus vastutab riigi majandusliku olukorra eest, tahab ta näha jätkusuutlikke otseseid lennuliine. Siiski pole valitsuse või aktsionäride ülesandeks öelda, et Estonian Air peab lendama kindlasse sihtkohta või mingi liini peatama. See on ikkagi firma otsustada. Me peame omanikele näitama, et toodame pikemaajaliselt kasu.
••Kas teile on antud piisavalt aega oma strateegia täideviimiseks?
Oleneb, kelle silmade läbi seda vaadata. Omanike vaatekohast on mul piisavalt aega, kuid avalikkuse ja meedia silmis mitte. Mina ja paljud teised inimesed organisatsioonis kannatame selle tõttu, sest pole õigustatud, et kolmekuise tegevuse põhjal tahetakse Estonian Airi risti lüüa. Kui oleme tegutsenud uue strateegiaga kolm või kuus kuud, ei ole see piisav näitamaks, kas oleme edukad või mitte.
••Kas Eesti valitsus peab veel sel aastal Estonian Airi investeerima?
Mitte tingimata, see sõltub sellest, mida edaspidi ette võtame. Ma ei saa öelda, kas see on tõenäoline või mitte, kuna ma ei saa ette näha järgmisi samme.
••Millal jõuab Estonian Airi eelarve tasakaalu?
2013. aastal loodame enam mitte kahjumis olla, 2014. aastal tahame jõuda kasumisse.
••Milliseid kulusid kärbite järgmisena?
Praegu on arutlusel kõik võimalused. Korraldame läbirääkimisi lennujaamadega Tallinnas, Skandinaavias ja Ida-Euroopas, et panna paika lennujaamamaksud, navigeerimishinnad jne. Tahame kokku hoida ka kütuselt, sestap hakkasime kasutama uut lennuplaneerimissüsteemi. Teeme lennufirmas ümberkorraldusi ja sellega on seotud ka personali vähendamine 19 inimese võrra. See on tingitud töötingimuste muutumisest, näiteks kui varem tehti raamatupidamist käsitsi, siis nüüd on selleks arvutisüsteemid. Kõik inimesed on hinnatud ja neil on vajalikud oskused.
••Eesti Päevalehele teadaolevalt olid kaks koondatut tegelikult piloodid, mitte kontoritöötajad. Kuidas seda kommenteerite?
Vaid üks halduspersonalist lahkunud inimene töötas osalisel kohal piloodina. Ta ise otsustas Estonian Airist lahkuda ning peame seda otsust austama. Me ei vähenda pilootide hulka, vaid struktureerime firmat ümber, et olla edaspidi efektiivsemad.
••Kuidas mõjutab Londoni-lendude peatamine oktoobrist märtsini Estonian Airi rahalist olukorda?
Me ei avalda finantstulemusi liinide kaupa. Londoni-liini käigushoidmine on tähtis, kuid meil pole sel talvel selleks piisavalt lennukeid, seega oleks nende rentimine nõudnud suuri kulutusi.
••Kui kulukas oleks see olnud?
Ma ei kommenteeri täpset summat, kuid see oleks olnud tasumiseks liialt suur. Samuti olid saadaval vaid liiga suured lennukid.
••Kuidas reageerite äriringkonnas levivale rahutusele seoses Londoni-lendude peatamisega?
Broneeringu teinud inimesed saavad raha tagasi või võimaluse asenduslennuks. Ma ei ole kindel, kas oleme ärritanud just ärimehi, sest meie senine lennugraafik kahe lennuga nädalas polnud neile niikuinii ahvatlev ja pigem kasutasid nad mingit muud firmat. Nende puhul on asi pigem jutus kui tegudes. Ma mõistan, et nad on otseühenduse puudumises pettunud. Samal ajal arvan, et neil pole mõtet hakata avalikult meedias sel teemal arutlema, kuna järgmisel aastal on neil tulemust nähes pigem hea meel.
••Miks te ei arutanud Londoni-liini peatamist enne Eesti organisatsioonidega, näiteks Briti-Eesti kaubanduskoja ja EAS-iga, mis on investeerinud Ühendkuningriigi ja Eesti majandussuhete arendamisse?
Me ei konsulteerinud otsust tõesti näiteks Briti-Eesti kaubanduskoja või EASiga, kuid EAS on iseseisev organisatsioon, millel on võimalus lennata ka teiste firmadega.
••Kuidas kommenteerite plaani, et Estonian Air soovis vahetada Londoni-liini haldamiseks Gatwicki lennujaama Heathrow’ vastu?
Ma ei saa paljastada läbirääkimiste sisu, kuid oleme kohtunud erinevate partneritega Briti lennujaamades, et leida paremat lahendust. Viimasel kahel aastal oleme lennanud Londonisse kaks korda nädalas. Sellest ei piisa, seega tahame nüüd graafikut tihendada, et kliente ligi tõmmata.
••Kas teie kindel plaan oli kolida Estonian Airi lennud Gatwickist Heathrow’ lennujaama?
See oli osa arutelust, kuid ma ei anna konkreetseid vastuseid. Meie plaaniks on tekitada korralik ühendus Londoniga.
••Kuidas mõjutab Estonian Airi odavlennufirma Easyjeti plaan hakata Londonis kasutama lisaks Stanstedile ka Gatwicki lennujaama?
Samal marsruudil liikumine tekitab alati alguses konkurentsi, samas stabiliseerub reisijaskond mingi aja järel. Pigem on sel marginaalne mõju kui üldse. Me ei karda, et Easyjet võtab meilt reisijad ära, sest meile jäävad endiselt Venemaa, Balti riikide, Soome, Rootsi reisijad, kes kasutavad Eestisse jõudmiseks ikkagi Estonian Airi.
••Kui tõenäoline on see, et kaotate Londoni-liinist loobudes oma koha Gatwicki lennujaamas?
On väga keeruline öelda, kas oma koha kaotame. Praegu on meil kõik kohad olemas, kuid siiski kehtib nn vanaisaõigus: kui firma ei tarvita oma lennuvälja kasutamise aegu piisaval määral, riskib ta nende kaotamisega. Siiski võime taotleda teistsuguseid või lisakohti. On kahtlane, kas praegused kohad on niikuinii piisavad ja õiged.
••Kuidas on võimalik praeguse majandusolukorra juures avada Göteborgi liin ja sulgeda Londoni oma?
Neil lennatakse erinevate lennukitega. Meil on talvel lennupargist puudus, sest vahetame Boeingu välja ning meil pole võimalik saada piisavalt kiiresti vabrikust uut lennukit, seega jätkame Londoni liinil märtsis.
••Kuidas kommenteerite seda, et Estonian Air rahastas jäähoki MM-i korraldamist?
Jah, olime partnerid ning oleme ka järgmisel aastal. Selle kaudu saime tähelepanu Baltimaades, Venemaal, Soomes, Skandinaavias jne.
••Kui suure summa investeerisite?
Ma ei kommenteeri kaubanduskokkuleppeid, kuid see pole oluline summa.
••Millised on Estonian Airi järgmised uued sihtpunktid?
Planeerime praegu suvist lennugraafikut, mille avalikustame septembris. Pakume põnevaid sihtkohti Euroopas ja Baltimaades.
••Kas kaalute võimaliku paigana ka üht Euroopa tähtsaimat ühenduspunkti Frankfurti?
Frankfurt on ahvatlev sihtkoht, kuid peame olema realistlikud: sinna koha saamisel ei suuda me näiteks Saksamaaga võidelda.
••Kas teie jaoks on realistlik idee luua Baltimaade ühine lennufirma?
Paberil näeb see idee hea välja, kuid praktikas on sellega mitmeid muresid. Näeme näiteks SAS-i näitel, et mitut ettevõtet üheks sulatada ja kõiki aktsionäre rahuldada on väga keeruline. Ei saa iial öelda iial, kuid selle plaani juures on veel palju lahendamata küsimusi.Mis ta teeb?Tero Taskila tee Estonian Airis
••Tero Taskila sai Estonian Airi juhiks mullu juunis. Teda tituleeriti imelapseks, kes on andnud uue hingamise mitmele lennufirmale, näiteks Air Balticule ja Finnairile.
••Ametisse asudes ütles ta, et soovib pakkuda eestlastele rohkem otselende.
••Alates sellest kevadest on Estonian Airi strateegia olnud saada transiitlennufirmaks, kes toob Eestisse näiteks Soome turiste, et nad saaksid siin ümber istuda mõnda Euroopa suurde lennujaama viivale liinile.
••Märtsis märkis Taskila, et Estonian Airi jaoks on oluline laieneda Põhjamaadesse, Aasiasse ja SRÜ riikidesse, ega välistanud tulevikus ühinemist Finnairiga.
••Juuli alguses tunnistas Taskila, et juhtkond on viimased kolm kuud tegelenud uue strateegia ja ärimudeli kasutuselevõtuga, mis on suurendanud nii liinide kui ka lendajate arvu.
••Hiljuti avaldas Estonian Air, et peatab oktoobrist märtsini lennuliikluse Londoni-liinil, tuues põhjuseks lennupargi vahetamise.
••Ka teatas firma, et vähendab administratiivpersonali 19 töötaja võrra.
