Londoni olümpiamängude kerge-
jõustiku programm stardib 3. augus-
til. Eesti olümpiakoondisse kuulub 11
kergejõustiklast.

Kohe 3. augusti hommikul kel-
la kümne paiku asub naiste seitsme-
võistluses starti Grit Šadeiko. Hilju-
tisel Helsingi EMil näitas noor mitme-
võistleja hiilgavat minekut – tegi ük-
sikaladel ridamisi isiklikke rekordeid
ning püsis kogusumma arvestuses Ees-
ti rekordi kursil. Paraku vigastas ta end
teisel päeval pisut ning jättis võistluse
igaks juhuks pooleli. Näis siis, kuivõrd
vigastusest taastumine ta vormi on rik-
kunud.

Paljude jaoks siiski üllatuslikult
olümpiale pääsenud maratonijooks-
ja Evelin Taltsi start on 5. augusti
hommikul kell 11. On raske ennustada,
mitmenda rea pealt me Taltsi nime lõ-
puprotokollist leiame, kuid kui aeg on
isikliku rekordi lähedane, oleks see igal
juhul kordaminek.

Eesti parima naiskõrgushüppaja
Anna Iljuštšenko eelvõistlus algab 9.
augustil kell 9.30. Ta senine areng ning
varasemad tulemused lubavad loota, et
(konkurentidega võrreldes) nääpsuke
Anna osaleb ka lõppvõistlusel, mis al-
gab 11. augusti õhtul kell 19.

Kevadel USAs oma ülikooli tiimi
eest võisteldes ületas Marek Niit ter-
ve igaviku püsinud Eesti 400 m jook-
su rekordi. Juuni lõpus Helsingi EMil
(osales 200 m jooksus) väga veenvat
hoogu polnud ning mehe jutt vormi as-
jus oli pigem ettevaatlik. Londoniks ta-
haks paljud Niitu taas kevadises vormis
näha. 400 m eeljooksud algavad 4. au-
gustil kell 10.35.

Helsingi EMil vägevalt esinenud
400 m tõkkejooksja ­ Rasmus Mägi
võistlus algab 3. augusti ennelõunal kell
11.15. Mine tea, kuhu EMil viienda koha
võitnud sitke noormees kogu maailma
parimatega võisteldes lõpuks jõuab

On raske öelda, milline on märtsis
Istanbuli sise-MMil tõkkejooksul kuk-
kunud ning tõsiselt viga saanud küm-
nevõistleja Mikk Pahapilli praegune
tegelik vorm. Olümpiamängude eelda-
tavalt kõrgetasemeline kümnevõistlus
stardib 8. augusti hommikul kell 10.10.
Näis, kas Pahapill osaleb ja kuidas tal
läheb.(Ei osale - toimetaja)

Kuulitõukaja Raigo Toompuu
kvalifikatsioonivõistlus algab 3. augus-
til kell 10. Tema puhul oleks väga-väga
korralik tulemus juba see, kui ta jõuaks
sama päeva õhtul kell 20.30 algavale
lõppvõistlusele.

Meie peamised medalilootused on
selgi olümpial seotud meeste kettahei-
tega. Tiitlikaitsja Gerd ­ Kanteri, mul-
lusel MMil 4. kohaga üllatanud Märt
Israel
i ning paljude jaoks suhteli-
selt ootamatult olümpiarongile pääse-
nud Ateena OMi pronksi, ­ vanameister
Aleksander Tammerti kvalifikat-
sioonivõistlus algab 6. augustil kell
10.00. Miks mitte loota, et kõiki kolme
saab näha ka järgmise päeva õhtul kell
19.45 algaval lõpp-võistlusel. Pekin-
gi olümpiavõitja Kanter pole ju teinud
saladust, et läheb Londonissegi medali
peale võistlema. Küllap leiab end pärast
ebaõnnestunud EMi ka Israel. Londo-
nis viiendat korda olümpial võistlevale
Tammertile usaldati Eesti delegatsioo-
ni lipukandja austav roll avatseremoo-
nial. Küllap on lipukandjal omad šan-
sid ka kettaheitevõistlusel. Kettaheide
on kogenud meeste ala.

Odaviskaja Risto Mätas viskas
juuli alguses korralikud 82.10 meetrit
ning täitis olümpia A-normi. Oleks vä-
gev, kui mees midagi sarnast ka olüm-
pial suudaks ning lõppvõistlusele 12
parema hulka pääseks. Odaviskajate
eelvõistlus algab 8. augusti õhtul kell
19.05, lõppvõistlus toimub aga 11. au-
gustil kell 19.20.

Kergejõustikuliidu presidendi
Erich Teigamägi sõnul oleks alaliit
rahul, kui kõik sportlased, kes Londonis
stardivad, suudaksid saavutada maksi-
maalselt oma võimetele kohase tulemu-
se. Eks võistlus näita, kui kaugele selli-
ne sooritus lõpuks viib.

Rattasport

On väga raske öelda, mis võimalused
on meie ratturitel olümpial. ­ Grete Treier
on öelnud, et käsil on tal tõe-
näoliselt viimane aasta tippspordis.
Just Londoni olümpia on olnud see,
mis teda, kahe lapse ema, seni jätka-
ma on motiveerinud. Kuid kas suu-
dab Treier pärast hiljutist kukkumist
ja eemaldamist Itaalia velotuuril end
piisavalt särtsakasse sõiduvormi saa-
da?

Ja kas Rene Mandri üksi jak-
sab midagi teha muu maailma mees-
kondade vastu? Seis pole liiga hea.
Treieri start on 29. juulil kell 12 ning
Mandril 28. juulil kell 10.

Maadlus

Meie maadlejatest osalevad olüm-
pial kuni 96 kg meeste hulgas ­ võistlev
Ardo Arusaar ja kuni 120 kg hulgas
võistlev 2006. aasta maailmameister
Heiki Nabi. Maadlusliidu peasekretär
Mehis Kard ütles, et nagu spordime-
hele kohane, lähevad mõlemad mati­
mehed olümpiale ikka medalimõtete-
ga. Väga kohane mõtlemine, teades,
et just tänavu tähistame me 100 aas-
ta möödumist Eesti esimese olümpia-
medali võidust. 1912. aasta olümpialt
Stockholmis tuli hõbemedaliga koju
maadleja Martin Klein.
Aga teadagi on Londonis medalisoo-
vijaid palju, medaleid vähe. Miinimum­
eesmärk, märgib maadlusliidu tegevjuht,
võiks olla koht 10 parema hulgas. Nabi
võistleb 6. ja Arusaar 7. augustil.

Ujumine

Ujumises esindavad Eestit möödu-
nud aasta parim naissportlane Triin 
Aljand
ning Martin ­Liivamägi.
Ujumine on olümpiamängudel kord
juba sedavõrd konkurentsitihe, et ise-
gi rahvusrekordi püstitamine ei pruu-
gi tähendada suurepärast kohta. Uju-
misliidu president Evelyn Sepp üt-
leb, et Aljandi jaoks oleks väga suur
kordaminek oma seekordsel põhia-
lal – 50m vabalt – koht poolfinaalis
ning ka rekordiparandus. 100s libli-
kas oleks hea, kui tuleks korralik aeg.
Liivamäel on seekord põhi­ ala 200m
kompleksi ja uus Eesti rekord oleks
väga hea ning 110% õnnestumisel ka
koht poolfinaalis. 100 rinnuli uju-
mises oleks Eesti rekor­di­ lähedase
aja ujumine väga hea. Aljan­di 50 m
vaba- ning 100 m liblik­ ujumise eel-
ringi stardid on vastavalt 3. augustil
ning 28. juulil. Liivamäe 100 m rin-
nuli ning 200 m kom­pleksi eelujumi-
sed 28. juulil ning 1. augustil.

Judo

Raskekaalu judoka Martin Padar
läheb Londonis võistlustulle 3. au-
gustil. Ja kuigi Padar on kogenud
tegija, meediale hästi teada spordi-
mees, on peaaegu võimatu prognoo-
sida, mis kohta ta sel olümpial on val-
mis saama. “Ta on erakordselt ande-
kas inimene ja samas täiesti ettear-
vamatu,” ütles Padari kohta möödu-
nud olümpia eel kahekordne olüm-
piapronks Indrek Pertelson. “Võib
võita kõiki ning samas kaotada kohe
esimeses ringis mõnele pealtnäha
selgelt nõrgemale. Kõik sõltub sellest,
mis tujuga mees konkreetsel päeval
tatamile läheb.” Ju kehtib see ütlemi-
ne selgi korral.

Laskmine

Kes tunneb laskurit Anžela Voronovat?
Ilmselt väga vähesed. See
tubli naine võitis EMil kuuenda koha
ning osaleb täie õigusega olümpial.
Võistleb õhupüssiharjutuses 3 x 20
lasku ning ka õhupüssi 40 püstilasu
harjutuses.
Võistlused toimuvad vastavalt
4. augustil ning 28. juulil. Kusjuures
kolme asendi laskeharjutuses po-
leks Voronova finaali (8 parema hul-
ka) jõudmine kõige uskumatum ime.
Väike ime siiski küll.

Sulgpall

Sulgpallur Raul Must, kelle tur-
niir algab 28. juulil, ütles neli aas-
tat tagasi, et Pekingi olümpia, mis
tema jaoks esimese ringi kaotuse-
ga otsa sai, oligi pigem kogemus-
te kogumine Londoni olümpiaks.
Mida ta sellelt olümpialt loodab?
Oma kodulehel ütleb Must: “Ees-
märk on Londonis murda alagrupist
välja ja võidelda pääsu eest veerand-
finaali.“ Selge.

Vehklemine

Epeevehkleja Nikolai Novosjolov
on 2010. aasta maailmameister ning
tänavuse EMi hõbe. Sel aastal on ta
võitnud kaks maailmakarikavõistlu-
se etappi. Arvatavasti piisab sellest,
et öelda – Novosjolov on üks maa-
ilma parimaid. “Aga selliseid pari-
maid on vahest kümmekond. Ja kõik
nad tahavad olümpial medalit,” ra-
hustab kogenud vehklemistreener
Tõnu Nurk. “Nikolai on ise öelnud,
et ta elu eesmärk on olümpiamedal,
ja me kõik loodame seda, ent enne
olümpiat talle kohta ennustada ei
taha. Kuid vehklemine on tihtipeale
väga ettearvamatu.“ Olümpiamängu-
de epeeturniir toimub 1. augustil ala-
tes kella 9.

Vibulaskmine

Nooruke vibulaskja Reena Pärnat
ütles pärast olümpianormi täitmist,
et oleks ülirahul, kui jõuaks Londo-
nis 30 parema sekka. Oma sisu kinni-
tuseks võitis Pärnat juulikuus juunio-
ride EMil hõbemedali. Naiste vibu­
laskmise individuaalvõistlus algab
27. juulil kell 13.

Purjetamine

Purjetajaid sõidab olümpiamängude-
le soliidne seltskond: Anna ­ Pohlak
(paadiklassis Laser Radial), Ingrid 
Puusta
(purjelaual RS:X), Karl-
Martin Rammo
(Laser), Deniss 
Karpak
(Finn) ning Johannes Ahun (RS:X).
Eesti jahtklubide liidu peasekre-
tär Ott Kallas ütleb, et pole eriti
mõistlik ennustada nii konkurentsi­
tihedal alal, nagu seda on purjeta-
mine. Aga reaalselt olukorda hinna-
tes võiks meie viimase aja edukai-
malt purjetajalt Karpakilt loota me-
dalit. Rammo puhul oleks suur kor-
daminek koht esimese kümne hulgas.
Teiste purjetajate jaoks oleks väga
hea, kui nad lõpetaksid võitluse n-ö
võistlejaterivi esimeses pooles. “Kui
nii peaks minema, oleks see väga-vä-
ga suur kordaminek,” märgib Kallas.
Olümpiaregatt algab 29. juulil ning
lõppeb 11. augustil.

Sõudmine

Eesti sõudeliidu presidendi Rein
Kilgi hinnangul on meie paarisaeru-
line neljapaat – Tõnu ­Endrekson,
Andrei Jämsa, Allar Raja ja
Kaspar Taimsoo – üks kõige võim-
sama potentsiaali ja tasemega tiime
üleüldse. Kõik neli on varasematel
tiitlivõistlustel medaleid võitnud, kõi-
gil on olümpiakogemus. Pisut vähem
kui aastaga, mil see paatkond kokku
sai, pole nad rahvusvahelistel võist-
lustel kuuendast kohast kehvemat tu-
lemust näidanud. Lühidalt, see on ka
stabiilne tiim. “Eks kõik saavad aru,
mida me sellelt paadilt loodame,”
vihjab Kilk.
Paarisaerulises kahepaadis astu-
vad võistlustulle Jüri-Mikk Udam
ja Geir Suursild – tänavused Euroo-
pa noortemeistrid. Kõvad poisid, ent
meeste absoluutne tipp on siiski midagi
muud. “B-finaal oleks väga võimas kor-
daminek,” sõnab Kilk. Olümpia sõude-
regatt algab 28. juulil.

Niisiis, mitu medalit saite? Vaadake
olümpiat ja loeme pärast uuesti.