Perekonda defineeritakse oma suva järgi
Eesti seadused ei määratle, mis on perekond, ja see võimaldab mõistet väga laialt tõlgendada. Tartu Ahhaa keskus tõlgendas perekonna mõistet nii, et ei müünud perepiletit Lisette Kampuse perele, milles on kaks samasoolist täiskasvanut. Pealtnäha tühine piletilugu, kus probleem näib olevat vaid mõneeuroses soodustuses, on tegelikult väga laia ja tõsise probleemi indikaator: Eestis puudub ühiskondlik ja riiklik konsensus ühiskonna alustala – perekonna – olemuse suhtes. Praegune perekonnaseadus sätestab vaid selle, kes tohivad abielluda, kuid ei puuduta perekonna olemust laiemalt. Küsimus pole ka üksnes samasooliste kooseludes, vaid ka tavaliste heteropaaride registreerimata kooselude juriidilistes õigustes. Üle poolte Eesti laste sünnib registreerimata kooseludes, samuti on Eestis väga palju üksikvanemaid. Palju on ka peresid, kus Soome või mõnda muusse riiki leiba teenima läinud vanemate lapsi kasvatavad vanavanemad, sugulased või koguni naabrid. Millised on nende õigused?
Meelitavad kliente
Eesti Päevaleht küsis muuseumide ja meelelahutuskohtade esindajatelt, millistel alustel perepileteid müüakse ja millised peremudelid saavad perepileti lunastada. Valdavalt kinnitati, et perepileti lunastamise tingimuseks on kahe täiskasvanu olemasolu. „Perepileti saab meilt osta kaks täiskasvanut ja kaks last, ning kas need täiskasvanud on isa ja ema, vanaisa ja vanaema, sõbrannad või omasooiharad, on meie jaoks ükskõik. Meie näeme seda kompleksselt, et tark kinoskäija leiab igasuguseid võimalusi ja saab ka soodsalt tarbida,” selgitas Solarise kino turundusjuht Tanel Tatter.
Lisaks selgus küsitlusest, et perekonna olemuse ja moraalsete tõekspidamiste üle ei juurelda, vaid pigem lähtutakse eesmärgist meelitada enda juurde rohkem kliente, kes oleksid soodustusega rahul ja sooviksid meelelahutuskohata naasta. Perepiletite müük ei tekita sealjuures ettevõttele ka suuremat kahju, sest selle müük ei moodusta lõviosa.
Ettevõtete ärihuvi eirab aga suurperede huve, sest perepileti saavad lunastada valdavalt kahest täiskasvanust ja kahest lapsest moodustuvad pered.
Abi põhiseadusest
Valitsus on ajakohase kooseluseaduse kuuma kartulit veeretanud kaua. Osalt kindlasti konservatiivsest maailmavaatest kinni hoidva koalitsioonipartneri IRL-i tõttu, kellel pole mingit soovi tegeleda samasooliste paaride võrdlemisi tundliku teemaga. Eelmise aasta sügisel võttis aga reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal ohjad enda kätte ja praegu on justiitsministeeriumis valmimas kooseluseaduse kondikava, mis annaks võimaluse juriidiliselt reguleerida ka samasooliste kooselu. Aga kuidas täpselt, praegu veel avalikkusele ei öelda. „Samasooliste paaride abielu justiitsministeerium praegusel hetkel ei toeta. Kontseptsioonis pakutakse välja võimalus sooneutraalse kooseluseaduse loomiseks,” ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv ja lisas, et kontseptsioon valmib eeloleval sügisel.
Seaduse kontseptsioonist kuni toimiva regulatsioonini on pikk maa. Ja seni on konservatiivsest peremudelist – isa, ema ja nende lapsed – kõrvale kalduvatel peredel võimalik abi leida vaid põhiseadusest. „Ehkki abiellumisõigust Eestis samasoolistel paaridel veel ei ole, ei tähenda see, et kehtiva õiguse järgi oleks perekond vaid heteroseksuaalne paar ja tema järeltulijad,” rääkis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper. Lisaks osutas ta, et põhiseaduse paragrahv 26 kehtestab igaühe õiguse perekonnaelu puutumatusele. „Igaühe” alla käivad kõik hoolimata oma seksuaalsest sättumusest, st sõltumata, kas inimene on lesbi, gei või biseksuaalne. Samuti kehtib see sõltumata inimese soost, st kas inimene on naine või mees,” kinnitas volinik.
Kuigi võrdsete õiguste tagamine ja nende aktsepteerimine on Eestis veel lapsekingades, on Eesti inimõiguste keskuse (EIK) võrdse kohtlemise programmi juhi Marianne Meiorgi sõnul näha ühiskonnad muutusi.
„Mina arvan, et olukord ühiskonnas hakkab paremuse poole minema, Ahhaa keskuse juhtumi kommentaarid on olnud siiski suurelt jaolt positiivsed ja ka meedia reaktsioon on positiivne. Kolm-neli aastat tagasi poleks meedia selle vastu üldse huvi tundnud või oleks suhtumine ja kajastus olnud sarkastilised.”KommentaarAhhaa keskus: Meil saab perepileti lunastada ka üksikvanem
Pilvi Kolk
Ahhaa juhatuse liige
Kuigi pealkiri eilses Eesti Päevalehes väitis, et Ahhaa perepileti ostmiseks on vaja meest, siis on mul nüüd hea võimalus see väide ümber lükata – perepileti saab soetada ka naine.
Lükkan ümber ka hiljem muudetud pealkirja, mis väitis, et piletiostuks on vaja meest ja naist. Tegelikult saab perepileti osta ka üksikvanem, seda nii praegu kui ka edaspidi.
Ahhaa perepileti reeglid pani paika varalahkunud juhataja Tiiu Sild, kes otsustas, et Ahhaa keskus toetab oma soodustustega esmalt just paljulapselisi peresid. Nii olemegi üks vähestest kohtadest Eestis, kus perepileti sisse mahuvad kõik pere alaealised lapsed, olgu neid siis kas kaks või 12.TolerantsusNoorsootöö spetsialist: noored näevad perekonna mõistet laiemalt
Tartu Lille Maja noorsootöö spetsialist Heidi-Maarja Melts, kes näeb oma töös iga päev kasvava põlvkonna meelsust ja selle arenemist, kinnitab, et noored muutuvad ühe tolerantsemaks. Meltsi sõnul on homofoobiat küll näha, aga ühiskonna reaalsed elud õpetavad noori perekonna mõistet traditsioonilisest peremudelist laiemalt nägema. „Noored on rohkem valmis kui täiskasvanud, aga samas on ka noori, kes on homofoobsed. Pere ei ole noore jaoks siiski vaid see, et on ema ja isa. Paljudel on üksikvanemad, või kasvatavad neid üldse vanavanemad. Nende noorte jaoks on raske mõista, miks mõnes kohas pileteid ostes vanaisa ja vanaema järsku enam peresse ei kuulu,” ütles Melts.
