Heidit Kaio: Kusagil käib sõda
Aastast aastasse on uuritud, milline kool on parim ja milline halvim. Tänavu kergitas avalikkus edetabelite ilmumise peale vaevu kulmu.
Loomulikult ei kao gümnaasiumide edetabelid kuhugi. Lapsevanemad ja koolijuhid jäävad neis näpuga rida ajama ning takseerima, kas suund on tõusule või langusele. Näib aga, et väljapaistvaima etteaste haridusmaastiku muutmisel on need tabelid juba ära teinud.
Õpetajad treenivad gümnaasiumiõpilasi eriliselt just riigieksamiteks. Vanemad survestavad koole ja nõuavad aru, miks koht on selline või teistsugune. Ja koolid muutuvad. Selle aasta üks suuremaid heas mõttes üllatajaid oli Rocca al Mare kool. See kool on olnud ammu erilise tähelepanu all, sest saab hoobelda Eesti koolidest parima materiaalse ressursiga. Juba aastaid on konkurents sinna päris tihe. Rocca al Mare pealt on näha, kui kaua aega võtab ühe kooli ülesehitamine koos maine ja heade eksamitulemustega – vähemalt kümme kuni viisteist aastat.
Kõige olulisem edetabelite kaasatoodud muutus oli see, et gümnaasiumieksamite tulemuste põhjal hakkasid lapsevanemad oma võsukesi eliitkoolide esimesse klassi panema. Kuid minister raputab juba eliitkoolide kuldõuntega puid.
Tulevast aastast laieneb nende ring, kes saavad ülikoolis tasuta õppida. Laual on küsimus, kas eliitkoolidele jääb alles põhikooliosa või muutuvad nad puhasteks gümnaasiumideks.
Hariduses käib kusagil sõda. Pole kahtlust, et ministril, kes suutis ajada püsti sõjaka võidusamba, on hariduse reformimisega tõsi taga. Tema vastu võib lärmata, aga masin roomab tuima järjekindlusega edasi. Üle Eesti pannakse kinni gümnaasiume, põhikoole ja algkoole. Keegi pole kaitstud. Ka suured linnad mitte, ega eliitkoolid.
Sogases vees on põhjamudast üles kerkinud küsimus, kas suvevaheaeg võiks olla lühem. Õpetajad vehklevad, et uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus klassiruumidesse kaasa tuua. Moodne tehnika nõuab koolidesse sisselaskmist. Õpetajad korraldasid läinud kevadel Eesti kõigi aegade ulatuslikema streigi.
Hariduses on toimumas suured muutused.
