Afganistanis võidelnud kaitseväelane Priit (tegelik nimi toimetusele teada – toim) kaotas oma viimaseks jäänud missioonil ühe jala ning sai raskeid vigastusi teisele jalale. Ränkade vigastuste tõttu lõppenud sõjaväelaskarjääri järel on Priidul aidanud igapäevast elu elada töövõimetuspension ja puudetoetus.

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määrab puude tähtajaliselt ja seda tuleb perioodiliselt uuesti taotleda. Möödunud aasta sügisel puudetaotlust taotledes sai Priit sotsiaalkindlustusametist eitava vastuse. „Seal oli kirjas, et mul pole puuet. Ma imestasin, et kuidas ei ole ja vaatasin järele – jalg ei ole uuesti alla kasvanu,” muigas Priit. Ta ei kavatsenud eitava vastusega leppida ja vaidlustas puudeotsuse. „Läksin sinna peakontorisse, nõudsin kohale ka ülemused. Lõpuks oli seal minu ümber neli inimest. Küsisin, et kuidas siis nii on, et jalga pole, aga puuet ka mitte?” kirjeldas Priit.

Sotsiaalkindlustustusametis peetud vaidlusest selgus, et talle oli puue jäetud määramata selle tõttu, kuidas ta ekspertiisitaotluses oma toimetulekut kirjeldas. „See enda kirjeldus oma toimetuleku kohta peaks moodustama ainult 20 protsenti puudeotsusest, ülejäänud 80 protsenti on ekspertarsti otsustada, nii et ma ei saa aru, kuidas siis seal minu kirjapandust nüüd nii palju sõltus,” imestas ta.

Pool aastat kemplemist

Priidu söakuse tõttu õnnestus tal puudeaste endale tagasi võidelda, seda, tõsi küll pärast pool aastat kestnud vaidlusi. „Priidu (nimi asendatud – toim) vaiet lahendades sai SKA täiendavaid andmeid tema elutingimuste kohta (elab viiendal korrusel liftita majas) ning otsustas vastavalt puude raskusastme tuvastamise määrusele korrigeerida ekspertiisi tulemusel funktsioonihäiret 0,5 ühiku võrra ja talle määrati keskmine puue,” teatas sotsiaalkindlustusameti ekspertarst Andres Mesila.

Priit ei ole ainus sõjas haavata saanud kaitseväelane, kelle pensioniamet on täiesti terveks tunnistanud. „Tugikeskuse andmetel on sotsiaalkindlustusameti poolt määratavast puude raskusastmest ilma jäänud neli teenistuses püsivat raskeid kehavigastusi saanud isikut,” ütles kaitseväe tugikeskuse meditsiiniohvitser kapten Ivi Prits.

Tugikeskus on haavatuid aidanud vaide koostamisel, kuid see pole alati aidanud. „Vaide esitamise järgselt on otsused uuesti SKA poolt üle vaadatud ja kahel juhul on tehtud endise kaitseväelase suhtes positiivne otsus,” tunnistas Prits. Seega on kaks riiki teenides viga saanud kaitseväelast tunnistatud sellesama riigi poolt terveks – seda nende vigastustest hoolimata.

„Ühel juhtumil on vastus sõnastatud järgnevalt: „…otsustab: lähtuvalt igapäevasest tegutsemisest ja ühiskonnaelus osalemisest isikul X puuet ei esine ning lisakulusid ei tuvastata”,” vahendas Prits ühte SKA väljastatud eitavat vastust. Kaitsevägi pole SKA sellise seisukohaga nõus. „Tugikeskuse seisukoht on ühene, et raskeid tervisekahjustusi saanud isiku puudeastmest ilmajäämine ei ole õiglane,” ütles kapten Prits.

Sotsiaalkindlustusametit kaitseväe seisukoht ei kõiguta. „Tööealisel inimesel võetakse puude tuvastamisel arvesse, kuidas inimene tuleb toime kompenseeritult, see tähendab abivahendeid, kõrvalabi või ravimeid kasutades,” selgitas ekspertarst Mesila. „Seejuures arvestatakse nii ekspertarsti kui ka inimese enda hinnangut toimetulekule.”

Oli liiga tagasihoidlik

„Amputeeritud alajäseme korral hinnatakse, kuidas inimene tuleb kompenseeritult toime liikumisega. Kui inimene liigub kompenseeritult raskustega või suurte raskustega või ei suuda vaatamata kompenseerimisele üldse liikuda, siis on tegemist puudega. Kui inimene liigub kompenseeritult väheste raskustega või ei esine tal liikumisel raskusi, siis puuet ei tuvastata,” lisas ta.

Seega jäi endine kaitseväelane Priit puudetoetusest ilma selle pärast, et ei kirjeldanud end puudetaotluses piisavalt abi vajavana. Eesti puuetega inimeste koja juhatuse esimehe Monika Haukanõmme sõnul ei ole see sugugi ebatavaline. „Sageli juhtub, et inimesed unustavad taotlust täites midagi ära või hindavad end üle. Unustatakse märkida, et mingi tegevus käib valu ja vaevaga. Taotlus aga käib ainult paberil, inimene komisjoni ette ei lähe ja siis võibki juhtuda, et kui taotlus pole kirjutatud piisavalt selgelt, puuet ei määrata,” selgitas Haukanõmm.

Probleem ongi selles, et puue määratakse inimesele nn kaugjuhtimise teel ja puuet määrav ekspertarst puudetaotlejat oma ihusilmaga ei näe, vaid lähtub paberitest. Kui aga puudega inimese kirjalik eneseväljendus pole kõige parem, võibki puue jääda määramata. „Puude raskusastme ja lisakulud tuvastab sotsiaalkindlustusamet, kaasates ekspertarste. Hinnangu toimetulekule annab inimene oma ekspertiisitaotluses, tervislikku seisundit kirjeldab tema raviarst. Sotsiaalkindlustusameti ekspertarst koostab nende dokumentide alusel omapoolse arvamuse puude raskusastme kohta. Vajadusel küsib ta lisainfot inimese raviarstilt,” kirjeldas ekspertarst Andres Mesila.

Puuetega inimeste koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm rõhutas, et puude määramisel on oluline, mil moel inimene kirjeldab seda, kuidas ta tuleb abivahendeid kasutades toime. „Kui inimesel on väga hea protees ja see kompenseerib nii palju, et tal pole probleemi viiendale korrusele kõndimisega, siis see tähendabki, et tal pole puuet,” tõi Haukanõmm näite.

Kui suurt vaeva nõuab proteesiga viiendale korrusele kõndimine, ongi aga juba tõlgendamise küsimus. Kas valu tundes trepist üles minek on juba „raskustega” liikumine? Või on „raskustega” liikumine alles see, kui trepist üles minek tekitab köndi otsa marrastuse või haavandi? Seega sõltub puudetoetuse saamine suures osas sellest, kui suurena inimene oma valusid, raskusi või kulusid taotluses kirjeldab.Riigi kulud puudetoetustele muudkui suurenevadPuudega inimeste arv kasvas majanduskriisi ajal

Aasta-aastalt on puuetega inimeste arv ja seega ka puudetoetuste kogusumma kasvanud. SKA andmetel on kulusid kergitanud peamiselt tööealiste inimeste ja vanaduspensionäride puudetoetuste kasv. Seda omakorda on põhjustanud masu ajal langenud sissetulekud, mis on suunanud paljud abi otsima napist puudetoetusest.

Möödunud aastal oli Eestis kokku 132 274 puudega inimest, mis teeb 3,7 protsenti rohkem kui 2010. aastal, kui Eestis oli kokku 127 503 puudega inimest. 2009. aastal oli Eestis puudega 121 948 inimest, mis tähendab, et kolme aastaga on puudega inimeste arv kasvanud 7,9 protsendi võrra.

Pensioniameti avalike suhete juhi Elve Tontsi sõnul vaidlustati tänavu esimesel poolaastal sotsiaalkindlustusametis 513 puudeotsust, millest rahuldati 138. Seega ei anna puudeotsuste vaided enamasti tulemust.

Tänavu esimesel poolaastal maksti puudetoetusteks kokku 28 miljonit eurot.

Möödunud aastal kulus puudetoetusteks 54 miljonit ja 2010. aastal 50,3 miljonit eurot. 2009. aastal kulus puudetoetusteks 45,7 miljonit eurot.

Puudetoetust makstakse vastavalt lisakuludele, kuid mitte vähem kui 65 protsenti ja mitte rohkem kui 210 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus. Seega võib tööealisele puudega inimesele makstav toetus olla vahemikus 16,62–53,70 eurot kuus.Puude taotlemineKas väheste või suurte raskustega?

Puudeekspertiisi taotlus on mahukas (üle 20 lehekülje), kuid lihtsustatud dokument. Puude taotleja peab vastama enamasti valikvastustega küsimustele, nagu näiteks need:

••Kas Te suudate ühe korruse jagu üles ja alla liikuda ilma kepi või muude käimist abistavate vahenditeta?

0 raskusteta

1 väheste raskustega

2 raskustega

3 suurte raskustega

4 ei suuda

••Kas Te suudate ühe korruse üles ja alla liikuda, kui Te kasutate keppi või muud käimist abistavat vahendit?

0 raskusteta

1 väheste raskustega

2 raskustega

3 suurte raskustega

4 ei suuda

Taotleja otsustada jääb, mis on „vähene raskus” või „suur raskus”. Ja kas „ei suuda” peab tähistama seda, kui on väga valus, või seda, kui inimene ei suudaks trepist üles ronida isegi siis, kui tal oleks kurjad koerad kannul?

Samuti puudub ekspertiisis näiteks koht, kuhu Priit – kes võitles endale puudetoetuse välja, kuna elab ilma liftita majas viiendal korrusel – oleks üldse saanud kirjutada, et elab viiendal korrusel ja vajab näiteks abi poekottide üles tassimisel.ParkimineInvakohta puudeta ei saa

Omamoodi kurioosumiks on puudega inimeste puhul ka parkimiskaardi taotlemine. Parkimiskaarti, mis võimaldab parkida asutuste ja kaupluste sissepääsude lähedal ning peatuda seal, kus muidu on see keelatud, väljastatakse vaid puudega inimestele. Parkimiskaart on paljudele liikumispuudega inimestele oluliseks abivahendiks, mis kergendab liikumist ja vähendab vajadust puudetoetuse järele, kuna pole vaja isiklikku abistajat.

„Kui liikumispuuet ei tuvastata, siis puudub ka põhjendatud vajadus parkimiskaardi järele. Parkimiskaardi väljaandmise sidumine töövõimetusega ei oleks otstarbekas, kuna kaarti vajavad paljud liikumis- või nägemispuudega lapsed ja pensioniealised isikud, kelle puhul töövõimetust üldjuhul ei tuvastata,” kommenteeris Karin Kodasma sotsiaalkindlustusametist.