Kui näiteks pangakontoris panga- ja riigisiseste maksete tegemiseks tuleb Eestis alates detsembrist välja käia vastavalt 1,25 ja 1,5 eurot, siis Rootsi Swedbanki kontorites saab samasse panka raha kanda tasuta ja kõrge hind on ainult raha teise panka kandmisel: maksimaalselt tuleb Rootsis lisateenuse eest tasuda ligi 18 eurot.

Ebavõrdne seis on Eesti ja Rootsi teenustasudes ka sularaha väljamaksete puhul. 36 protsenti kallimaks minev sularaha väljavõtmise teenus maksab Eestis minimaalselt kolm eurot, Rootsis aga on see järjekordselt tasuta. Ka pangakontorist konto väljavõtet küsides tuleb eestlasel välja käia kaks eurot, kuid rootslasele on kord kuus või kvartalis võetav väljavõte lisatasuta.

Teised ei tõsta

„Ühtlustamine tähendab seda, et viime hinnad samale tasemele turul olevate hindadega. Teised turuosalised on üldjuhul oma muudatused ära teinud ja nüüd tegime seda meie. Meie viimane hinnamuudatus jäi euroeelsesse aega,” põhjendas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask kontoritehingute hinna tõstmist, pööramata tähelepanu sellele, et teised pangad oma tasusid ei tõsta ja Swedbank ületab näiteks SEB tasusid mitmekümne protsendiga. Eestis tasuliste ja Rootsis tasuta teenuste vahet seletas Siilivask sellega, et Rootsi kliendid peavad maksma igakuist kuutasu. Kui aga neidki võrrelda, siis selgub, et populaarseima paketi kuuhind on 39 Rootsi krooni ehk 4,5 eurot, samal ajal kui Eestis on ainuüksi deebetkaardi kuuhooldustasu 0,96 eurot ja sellega tasuta lisateenuseid ei kaasne.

Nii SEB, Nordea kui ka Sampo pank on kinnitanud, et vähemalt sellel aastal nad oma teenustasude hindu ei tõsta. „Sularaha käitlemine on ajas järjest kulukamaks muutuv toiming ja seetõttu on kulusurve kontoritehingutele suur. Hetkel me hinnakirja muutmise osas otsuseid langetanud ei ole, anname klientidele kindlasti aegsasti täiendavat informatsiooni,” ütles SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit, andes mõista, et hinna tõstmist ei välista põhimõtteliselt nemadki.