Tegemist on Kalle Pallingu suurima skandaaliga pärast 2012. aastat, kui teda kahtlustati erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumises ja pistise võtmises. Kogu asi lõppes süüdistuse esitamiseta.

Artikkel ilmus esmakordselt 2012. aasta 11. oktoobril.

Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Kalle Palling (27) unistas, et täidab poed biolagunevate kilekottidega. Miks kahtlustab keskkriminaalpolitsei teda pistise võtmises?

“Minu südametunnistus on puhas,” ütleb Kalle Palling. “Mina pole mingit raha saanud.”

Puhas nagu valge särk, mida ta kannab? Palling arvab, et pole see särk pärast päev otsa seljas olemist enam midagi nii puhas.

Palling on üks viiest Reformierakonna liikmest, kellele partei rahastamist uuriv keskkriminaalpolitsei on esitanud kahtlustuse kuriteos. Viisiku tähtsaim mees on justiitsminister Kristen Michal, kellele heidetakse ette 115 000 krooni “musta raha” poliitikasse suunamist. Michali sõnul pole ta seda teinud. Prokuratuur käsitleb ministri väidetavat tegu erakonnaseaduse rikkumisena.

Pallingu juhtum on märksa huvitavam. Ta on esimene riigikogu liige, keda politsei kahtlustab pistise võtmises seoses seaduse sõnastuse muutmisega. Uurimise käigus on kuulatud üle riigikogu keskkonnakomisjoni töötajaid.

Jutt käib 2009–2010 toimunud pakendiseaduse ümbertegemisest. Ametliku uurimisversiooni kohaselt sai Palling tollal parteikassasse viimiseks vähemalt 20 000 krooni.

Raha andis metsaärimees Marek Leenurm, kes oli üks osanikest 2008. aastal loodud osaühingus Biokile. Teine osanik ja juhatuse liige oli Palling, kes kuulus ühtlasi riigikogu keskkonnakomisjoni.

“Ma ei saa ju kahtlustust kommenteerida,” ütleb Palling. Seaduse järgi saaks küll, kui vaid tahaks. Aga samamoodi võib ta vaikida.

Mis oli Biokile äriplaan?

“Tuua maale biolagunevaid poekilekotte. See oli loodussõbraliku maailmavaate äri.”

Palju firma tulu tõi?

“Majandustegevuseni me ei jõudnudki ja ühtegi senti minule ei laekunud. Loobusin osalusest 2010.”

Oma jutu järgi jõudis Palling siseveendumusele, et keskkonnakomisjoni liikmena võib tal tekkida “roheliste” kottide äris huvide konflikt. “Ma tõesti ei pea eetiliseks aktiivse äriga tegelemist riigikogu töö kõrvalt.”

Palling leiab, et ei adunud noore poliitikuna selle elukutse riske. Ka oma autot rentis ta riigikogu kuluhüvitiste arvelt kõigepealt isa firmalt, kuid lõpetas selle pärast ajakirjanduse tähelepanu.

Kui edukas oleks kilekotiäri olnud?

“Ei tea. Tootmine oli kusagil Araabias. Plaanisime tuua biolagunevaid kotte. Aga siis selgus, et see oli petukaup. Kottide tootmisel oli ikkagi kasutatud naftat ja lagunemine oleks saastanud keskkonda.”

Kui suurt käivet plaaniti?

“Võisime ju mõelda ükskõik milliseid numbreid. Me ei jõudnud sellest kaugemale, kuidas biolagunev kilekott suudaks konkureerida tavalise polüetüleenist kotiga.”

Poleks rahaliselt ära tasunud?

“Absoluutselt. Kaupmehed soovisid teenida 1,5 krooni maksva tavalise kilekoti pealt umbes krooni.”

Kuigi Palling ei vasta kõigile küsimustele, saab kahtlustuse mõte mulle selgeks. Riik saab soodustada rohelist elulaadi, sundides tavalise kilekoti kasutajat selle eest rohkem raha välja käima. Politsei versiooni kohaselt pidi Palling seisma hea biolagunevatele kottidele impordisoodustuse andmise eest.

Pallingu sõnul pole tema sellist lobi teinud.

“Seda proovisid teha rohelised rahanduskomisjonis. Aga see lõppes minu teada põgusa aruteluga. Meie olime Taavi Rõivasega Madridis tuhavangis ja oli raadiosaade, kuhu Taavi tegi otselülituse ja kommenteeris seda ideed kui ebamõistlikku.”

Kõik see juhtus kaks aastat tagasi. Miks politsei vana lugu just nüüd uurima hakkas?

“Ei oska öelda.”

Lisaks kahtlustab politsei Pallingut erakonnaseaduse rikkumises. Tänavu kevadel näitas “Aktuaalne kaamera” intervjuud oma nägu varjava heledapäise eesti tüdrukuga.

Neiu rääkis, et sai Pallingult hunniku raha, mille pidi annetama Reformierakonnale. 8. aprillil 2008 kandiski ta üle 14 500 krooni.

Palling kinnitab, et nii see tõesti oli. “Andsin raha, teades, et see on seaduslik tegu. See oli minu raha.”

“Miks sa ise ei annetanud?”

“See ju puudutab menetluslikke detaile.”

Teleekraanil võilille peos hoidnud tüdruk oli Pallingu endine elu- ja parteikaaslane Kairi. Pärast noorte lahkuminekut astus ta 2009. aastal Reformierakonnast välja.

“Kas Kairi juhatas politsei ka Biokile jälgedele?”

“Ei usu. Firma tegemise ajal olime me juba lahus.”

Nähtavasti kuulis politsei pistisevihjet kelleltki teiselt. Võimalikuks kandidaadiks on Biokile ühe osaniku Marek Leenurme tuttav, kes tundnud kilekotiäris kaasalöömise vastu suurt huvi. Tegemist on kaheksal korral kriminaalkuritegudes süüdi mõistetud mehega, keda kampa ei võetud.

Kas juhtumis on ka teisi asitõendeid kui vaid sõna sõna vastu? Midagi enamat kui mahajäetud kallima ja endise metsavarga ütlused riigikogu liikme vastu? Midagi, mille usaldusväärsust Pallingu kaitsja Leon Glikman ei saaks kohtus hõlpsalt kahtluse alla seada?

Palling ei tea seda. Ja kui teaks, siis tõenäoliselt ei ütleks.

Käru poiss kuulub Eesti mõjukate hulka

Raplamaalt Kärust pärit Kalle Palling on viimase aja kiireima karjääriga poliitikuid. Riigikogu liikmeks sai ta 2007. aastal kõigest 22aastasena.

Eelnevalt lõpetas ta Türi gümnaasiumi, teenis aega kaitseväes, müüs vanemate perefirmas elektritarvikuid ja juhatas Reformierakonna noorteorganisatsiooni. Juba riigikogu liikmena lõpetas 2009 Tartu ülikooli Türi kolledžis keskkonnakaitse õpingud.

Palling kuulub kahe olulise riigiettevõtte – Eesti Energia ja Tallinna lennujaama nõukogusse. Ta on ka Reformierakonna ideoloogiat populariseeriva Kodanikuhariduse sihtasutuse (Liberalismi akadeemia) nõukogus.

Palling nimetab oma poliitiliseks õpetajaks Reformierakonna ideoloogi Rain Rosimannust

“Rain on väga palju lapsepõlves Kärus olnud,” räägib Palling. “Ta on laenutanud sealt raamatukogust oma esimese raamatu – “Jussikese seitse sõpra”.”

Kui Rosimannus ja keskkonnaminister Keit Pentus abiellusid, käis Palling nii suures pulmas kui sellele järgnenud väiksemal koosviibimisel.

“Minu jaoks on hästi suur asi, et tema mind oma väga lähedaseks sõbraks peab,” ütleb Palling. “Olin meelitatud sellest kutsest, et kuulun nii-öelda perekonda.”