Eesti rahval pole iial olnud suuremaid sääste kui täna
Eilses Vikerraadio saates Opositsioonitund kritiseeris Keskerakonda esindanud Kadri Simson olukorda vabariigis, tuues esile, et elanikkonna säästud on "kokku sulamas". Raske on pr. Simsoni väitele tuge leida Eesti Panga statistikast, mille kohaselt Eesti rahval pole iial olnud suuremaid sääste kui täna: 2012. juuli lõpus ületasid vabariigi elanike hoiused pankades 4,5 miljardi euro piiri.
Samuti üllatab keskpanga statistikas Eesti rahva säästude jõuline kasvutrend: aasta algusest on hoiuste maht kasvanud üle 6 protsendi, ületades reipalt inflatsiooni.
Kui pr. Simsoni väide on tõene, peab see puudutama mõnd konkreetset isikut või valijagruppi. Eestis üldiselt on probleem risti vastupidine. Just pankades seisvate hoiuste üliküllus kannustas majandusteadlane Heido Vitsurit hiljuti otsima kohti, kus hoiustajad saaksid oma summad rahvamajandusse paigutada. Pangaliit tuli eilses Äripäevas välja ettepanekuga luua Eestisse pandikirjaturg, et elanikud saaksid üksteisele väärtpaberite tagatisel kodulaenu anda. Laenu toel elavneks ehitustegevus.
Majandusanalüüsi arendades pakkus Simson Keskerakonna esindajana välja ka huvitava tulumudeli: et raha riigis rohkem liikuma hakkaks, olevat tarvis parema haridusega ja ettevõtlikematel inimestel suurendada tulumaksu. Selle ideega nõustus Sven Mikser, rõhutades, et temagi erakond on juba "aastaid" toetanud sellist meedet rahvuse rikkuse suurendamiseks.
Konkreetseid riikliku raiskamise kohti tõi saates esile Keskerakonnast lahkunud Lembit Kaljuvee, lugedes kokku kodanikele kohustuslikuks tehtud uute elektrimõõdikute hinna (50 000 000 eur ehk umbes 60 eurot kodu/suvila peale) ning nimetades, et elektri jaotuskulud on Eestis kallimad kui Soomes. Tõsi, ka Soomes pidavat jaotusvõrgu tasu tõusma.
Kadri Simsoni kommentaar:
Säästud jagunevad ebavõrdselt
Hoiuste puhul peame arvestama sellega, et need ei jagune ühtlaselt erinevate elanikkonna gruppide vahele. Ei ole võimalik võtta hoiuste kogumahtu, jagada seda rahvaarvuga ja öelda, et igal Eesti inimesel on säästude hulk kasvanud. Pigem on ikkagi ühiskonnas ebavõrdsus suurenenud, sest madalamate sissetulekutega inimeste kulud hindade tõustes kasvavad. Eesti hindade kasvutempo tõusis septembris taas euroala suurimaks ning ka euroliidu riikidega võrreldes oli hinnatõus üks kiiremaid. Võrreldes 2010. aastaga on näiteks kodukulud kasvanud 21,1 protsenti ning toidukaubad 20,2 protsenti.
Ka SEB panga eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas on rõhutanud, et säästud ei jagune elanikkonnas ühtlaselt ning statistika tähendab ka seda, et suur osa peresid ei oma märkimisväärseid sääste. Inimesi, kellel on ootamatute väljaminekute katteks raha vähem kui nende ühe kuu sissetulek on Eestis 43 protsenti.
Oktoobris avalikustatud Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeeter näitas, et säästa suudab vaid 39 protsenti peredest. 53 protsenti tuleb peres ots-otsaga välja ilma võimeta säästa, ja võlgadega maadleb või elab varasemate säästude arvel 8 protsenti peredest. Seega ei ole 61 protsenti peredest võimelised säästma.
