Kirik tunneb muret, et nn süstemaatiliseks vihakõneks võib hakata pidama jutlust, kui õpetaja tsiteerib Piiblist Moosese raamatut: “Ära maga meesterahva juures, nagu magatakse naisterahva juures, sest see on jäledus!”

Selle eest näeb eelnõu ette kuni kolmeaastast vanglakaristust.

Vabamõtlejad ja blogijad viitavad Orwelli raamatule “1984”, sest seadusemuudatusega saab inimesi kuni kolmeks aastaks vangi panna nn mõttekuritegude eest. Näiteks, kui mõni seltskond kahtleb, kas holokaust oli nii suur, nagu juudid räägivad. Arutlejad võivad kvalifitseeruda kuritegelikuks grupeeringuks, omakasu ega reaalse ohu põhjustamine pole tarvilik.

Tundub, et igasugust teravat arvamust saab uue seadusega vahele võtta. Ehk on just seetõttu Jürgen Ligi mitme aasta blogipostitused Reformierakonna veebikeskkonnast maha võetud?

Eesti Inimõiguste Keskus, mis peaks sõnavabadust kaitsma nagu emalõvi, ei näe eelnõus mingit probleemi, vaid nõuab isegi seaduse karmistamist interneti osas. Keskus põhjendab seda näiteks “lumepalli efektiga”, kus ühe inimese väljaütlemine ei pruugi mõjuda, aga kui tema sõbrad edastavad selle oma sõpradele, “võivad tulemused olla tõsised”.

Kas edaspidi võin sõpradega vahetada vaid “õigeid” mõtteid?

Kuid seaduses on veelgi momente, mis panevad kulmu kergitama. Selliste teise astme kuritegude eest, mida seni karistati kuni kolmeaastase vangistusega, kolmekesi või suuremas grupis sooritamise eest saab edaspidi määrata 3–12 aastat.

Oletagem näiteks, et saate Ameerikast või Venemaalt DVD-plaadi. Eestist ostetud DVD-mängijaga te seda vaadata ei saa. Piirangust saab üle DVD-mängijasse koodi sisestamise teel. “Kaitsemeetme eemaldamise” eest saab seni kuni kolm aastat türmi. Kui teleri ümber istub kolmeliikmeline perekond, võib seda halva tahtmise korral tõlgendada grupiviisilise kuriteona ja karistada 3–12aastase vangistusega.

Fantaseerin, et näidata, kuidas autoriõigustega raha kokku kühveldavad suurkorporatsioonid teevad nii tõhusat lobitööd, et nende rahavoogude ohustamine võib olla karmimalt karistatav kui seks lapsega.

Kõige selle taustal on paradoksaalne, et Eesti andis hiljuti poliitilise varjupaiga Vene blogijale. Isegi president Ilves surus kätt mehel, kelle vastu oli Venemaal alustatud kriminaalmenetlust … vihaõhutamise sätte alusel.

Võimalik, et tulevikus Eesti enam varjupaiga otsimiseks ei sobi.