Võtame näiteks kohvi. Tervisegurud võivad pidada pikki loenguid kohvi kahjulikkusest, kuid põhjamaalastel oleks väga raske selle ergutusvahendita novembrist märtsini ärkvel püsida. Kofeiin stimuleerib ajutööd, see omakorda mõjutab käitumist: inimene on energilisem, teotahtelisem, jõuab rohkem ning kokkuvõttes on endaga rohkem rahul.

Uuringud kinnitavad, et neil, kes joovad regulaarselt kohvi, esineb depressiooni harvemini kui neil, kes kohvi ei tarvita. USAs küsitleti 50 000 umbes 60aastast naist – selgus, et naiste hulgas, kel oli aastakümneid olnud harjumus juua neli või rohkem tassi kohvi päevas, esines 20 protsenti vähem depressiooni kui neil, kes jõid kohvi harva.

Nüüd on leitud, et hoopis kahjulikum on juua limonaadi: gaseeritud suhkrujoogid on uus terviseuurijate põlualune. Suuremates kogustes limonaadi, puuviljajookide ja koolajookide tarvitamine võib põhjustada depressiooni. Uuriti ligi 270 000 keskealist ameeriklast, vanuses 50–70 aastat, ja vaadeldi nende keelekastmisharjumusi 15 aasta jooksul. Selgus, et neil, kes olid regulaarselt palju vurtsujooke pruukinud, esines ligi 30 protsenti rohkem depressiooni kui neil, kel seda harjumust polnud, ütles töö autor dr Honglei Chen. Eriti hull lugu oli neil, kes joovad dieetjooke – light-variantides pole küll suhkrut, kuid teised magustajad mõjuvad samamoodi.

Teadlased ei väida, et limonaad tekitab masendust, vaid et limonaadijoojatel esineb seda teistest sagedamini. Uurimuse täpsemat sisu esitletakse alles Ameerika Neuroloogia Akadeemia konverentsil San Diegos märtsis, kuid nad soovitavad üle nelja purgi limpsi päevas mitte tarbida.

Aju tahab magusat, öeldakse, kuid see on vaid pool tõde. Kõrge veresuhkrutase kulutab hipokampust ja liigne suhkrutarvitamine toob kaasa kognitiivsete võimete alanemise vanemas keskeas. Parim on täielikult loobuda rafineeritud suhkrust (eriti suhkrurikastest jookidest), aga ka rafineeritud nisujahust valmistatud toodetest (sai, nuudlid, koogid-küpsised). Nii et kui tahate head tuju, hoidke suhkrutarbimine kontrolli all.

Siinkohal veel mõned “halvad” asjad, mis võivad vaimsele tervisele pikemas perspektiivis olla kasulikumad, kui seni arvatud.

Punane vein näiteks: selles sisalduv reservatool võib olla tõhus vahend Alzheimeri tõve vastu võitlemisel. Sama kinnitavad uuringud marihuaana kohta: kanep võib osutuda oluliseks mäluravis – Alzheimeri tõrjujaks. Siiani on usutud, et kanep mõjub mälule halvasti. Meditsiiniliselt pädevad katsed on esialgu toimunud hiirtega, arvukad inimkatsed, teadagi, on tehtud ebateaduslikus keskkonnas.

Uusimad uuringud šokolaadi kohta väidavad, et see võib samuti olla abiks dementsuse tõrjumisel. Šokolaadis sisalduv trüptofaan paneb vere käima. Klaas õlut on aga toeks kardiovaskulaarsele süsteemile.

Päikesekiirte kahjulikkusest nahale on viimasel ajal palju juttu, kuid meie laiuskraadil aitab ultraviolettkiirgus tõhusalt pealelõunase uimasuse vastu.

Inimese kalduvust depressiivsusele mõjutavad väga paljud asjad: vanus (vanemate inimeste elus esineb rohkem depressiooni põhjustavaid elusündmusi – lähedaste surma, töökaotust ja haigusi), sugu (naiste emotsionaalne süsteem võimaldab suuremaid meeleolukõikumisi kui meestel), haridus (madalama haridustasemega inimesed on rohkem masendunud), suitsetamine (nikotiin ja tõrv ei tuhmista mitte ainult kopsu, vaid ka tundeid), füüsiline aktiivsus (aktiivne liigutamine tekitab ajus mõnuaineid endorfiine), kehamassiindeks (ülekaalulised on tusasemad), toitumine (eriti B- ja E-grupi vitamiine sisaldavad toiduained tõrjuvad meeleolulangust).

...Tegelikult inspireeris mind Euroopa mõjukamaima eestlanna, kohtunik Tiina Intelmanni lause, et eesti naise häda on see, et ta on liiga tubli. Ning et keegi ei suuda olla kogu aeg tubli.Õnne valem... on rubriik, kus psühholoogiline nõustaja Tiina Jõgeda annab nõu.