Kuidas aga õpetada Ümera lahingut tulevikus ning kuidas seda on koolis senini tehtud? Kolmekümnendate aastate tuntuim ajalooõpikute autor oli Johannes Adamson. Eestlaste vabadusvõitlusest ja ristiusu tungimisest Eestisse kirjutas ta nii algkoolile kui ka gümnaasiumile, kirjeldades Ümera lahingut paatoslikult ja veidi kentsakalt.

Nõukogude aja kuulsaima ajalooõpiku kaanel on Meelis ja vürst Vjatško – raamatu autoriks muidugi Hillar Palamets. Selles pidasid eestlased vabadusvõitlust neid orjastama tulnud röövvallutajate vastu ja Ümera võitu kirjeldab uhkusega Palametski.

Tänapäeva autorite Lauri Vahtre, Mati Lauri, Ain Mäesalu, Tõnu Tannbergi ja Ursula Vendi õpikutes on paatos asendunud asjalikkusega, kuid Ümera tähtsust eestlastele ei hinda nad mitte vähem. Kui tulevikus jääb peale Anti Selarti juhtimisel valminud “Eesti ajaloo II” käsitlus, siis hakatakse koolides õpetama Kirde-Euroopa ristisõda, millest sai alguse Eesti sidumine pöördumatult Euroopa kultuuriruumiga.

Loe täismahus artiklit Eesti Ekspressi tasulisest versioonist

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid