Muinas-Eesti Ekspress: Ärma Tom: “Ärge kartke Eesti ühendamist üheks riigiks!”
Mikk Valu,
kutseline kroonik
Ilmselt pole sellistest teemadest nagu “Ühtne Eesti” ja “Eesti föderatsioon” kunagi rohkem kirjutatud ja räägitud kui 1213. aastal.
Föderalism leiutati juba rohkem kui 200 aastat tagasi Ugandis. Põhiküsimus oli, kuidas lahendada probleem, et kui on suured ja väikesed maakonnad, siis kuidas teha nii, et väikesed ei tunneks, et neist sõidetakse üle, ja suured ei tunneks, et nende huvidega ei arvestata.
Et Eesti ei jaguneks esimeseks ja teiseks Eestiks.
Räägitakse, et rahvas peaks Eesti vanema otse valima.
Seda ei tule, sest otse valitud vanem saaks alati olema keegi Rävalast, Virumaalt või kergesti eesti keele ära õppinud ugandilane.
Otsevalimiste puhul ei saa Eesti vanemaks kunagi keegi väiksemast maakonnast, näiteks Alempoisist. Alempoisi hääli poleks kandidaadil vaja.
Nn föderalismiga on väga palju vahtu üles klopitud, kahjuks ka nende poolt, kes ise nimetavad ennast föderalistideks. Üks valjuhäälsemaist on Pudiviru vanem Tabelinus.
Inimesed kardavad, et otsuste tegemine läheb kuhugi Varbolasse...
On nonsenss väita, et Varbola dikteerib meile, mida teha. Varbola ei ütle kunagi, milline peab olema oravanahk. Varbola ütleb: selleks, et kaubelda vabalt üle piiride, peab oravanahk Jogentaganas olema sama mis oravanahk Pudivirus.
Sakala pealik Lembitu kuulutas, et me ei vaja tugevaid kärajaid. Kas teie saite aru, mida ta mõtles?
Ei. Kärajad hoopis aitavad meid. Praegu on näiteks Katoliku Kirik ja Mõõgavendade Ordu hädas, sest nemad mõtlesid, et teevad Eestis nagu tahavad, kuid kärajad ütlesid, et kokku on lepitud nii ja nii tulebki teha. Ristiusu pappidele ja ristirüütlitele see ei meeldi.
Kas Eesti üldse suudab ühiselt ajada selliseid asju nagu ühine kaitse või ühine raha?
Ühiskaitseline Eesti, ma ennustaks, muutub lõpuks tõsiseks tänu venelastele, kes tõmbuvad isegi Jurjevist välja, kes ei muretse Eesti pärast, kes enam ei maksa sama palju Eesti julgeoleku eest kui varem. Millalgi saab ka üha enam eestlasi sellest aru.
Oravanahk, meie raha, töötab hästi, probleem on selles, et mõned maakonnad on reeglite järgimisel lõdvad olnud.
Ühise raha süsteemis on midagi valesti läinud. Praegu me ei saa enam usaldada Mõhut, Nurmekunda, Soopoolitset...
Mnjah... Suured maakonnad, näiteks Rävala ja Virumaa, leppisid kokku, et nemad ei pea täitma stabiilsuse ja kasvu pakti ehk Lõhavere kriteeriumeid, aga Mõhu peab. Mõhu pidi maksma trahvi, sest ta rikkus Lõhavere kriteeriumeid.
Ka mõned nõiad ja metsatargad küsivad minult: miks me peame maksma kinni neid laisku mõhulasi? Mina vastan: me ei maksa, me laename, me teenime selle pealt. Nemad uuesti: aa... ee... noh... aga ikkagi... et miks ikka mõhulased.
Mõhule laenamise puhul oleks õige öelda, et laename jah ja teenime laenude pealt ka, aga võtsime samas ka riskid enda kanda.
Jah. Loomulikult. See on meie tuleviku väetis. Äkki kunagi meil tuleb uus pealik, kes laenab palju raha ja juhtub midagi, et me ei suuda oma võlga tagasi maksta. Siis tullakse meile appi.
Tervikuna on Eesti maakondades olukord oluliselt parem kui aasta tagasi. Mina olin siis ikka tõsiselt närvis. Aasta pärast tähistame äkki Saaremaa vastuvõtmist oravanaha tsooni.
Elame-näeme...
Muuseas, vürst Vjatško andis hiljuti usutluse Koknese iseseisvuse kaotamise teemal. Viimane küsimus oli: Vjatško Borissovitš, kes on õnnelikud, et teie riiki enam ei ole? Ta siis mõtles ja mõtles ning lõpuks vastas: eestlased on.Tööjõuprobleemi lahendamine Valjala maalinna ehitamiselLõhaveres toimunud Muinas-Eesti ettevõtluspäeval tutvustas Saare ehitusettevõtja Leedopäiv oma värskeid kogemusi Valjala uue põlvkonna maalinna ehitamisel.
Erinevalt paljudest samalaadsetest objektidest pole Valjala maalinn ehitatud mitte künkale, vaid lagedale maale. Seetõttu tuli maalinna vallid ja müürid püstitada inimkätega. Müüride rajamisel kasutati uudisena moodsat kuivmüürtehnikat ning eksperimenteeriti isegi mördiseguga. Kõik see andis tulemuseks esteetiliselt nauditava ja ka sõjaliselt väga vastupidava maalinna.
“Probleem number üks oli kahtlemata vajaliku tööjõu mobiliseerimine,” märkis Leedopäiv oma ettekandes. “Sarnaselt teiste muinaseestlastega puudub ju ka saarlastel veel rahvuslik eneseteadvus, nad ei tunneta end kokkukuuluva “meiena”, mille abil oleks säärase hiigelobjekti rajamist kerge saavutada ja aruannetes tagantjärgi seletada. Järelikult tuli meil välja mõelda mingi muu motivatsioonisüsteem.”
Leedopäiv jätkas, et esimese loogilise alternativiina võiks muidugi pähe tulla otsese sunni ja vägivalla kasutamine, kuid paraku ei osutunud seegi Valjala objekti puhul võimalikuks. “Maalinna ehitamiseks vajalike tuhandete meeste üheaegne töölesundimine, nende valvamine, juhendamine ja toitlustamine, nende öölaagris korra pidamine eeldaks arenenud repressiivaparaadi, sõjaväe ja politsei ning ohvitserkonna olemasolu, mida saab omada vaid riiklik struktuur. Paraku me teame, et muinaseestlastel ja saarlastel ei ole veel mingisugust riiklikku struktuuri, tegu on otse öeldes metslastega, kelleni pole kultuur veel jõunud,” nentis Leedopäiv.
Nii jäigi üle valida kolmas võimalus: nõidus. Täpsemalt osteti Novgorodi tarkadelt ühekordne litsents nõiasõnadele, millega Loll-Ivan tsaarile üleöö lossi püstitas.
Pärast litsentsi saamist viidi maalinna asukohas läbi ettevalmistavad tööd (puhastati territoorium kadakatest ja lambasõnnikust) ning sisestati nõiasõnadesse maalinna soovitud parameetrid. Kui saabus esimene neljapäeva täiskuuöö, lansseeritigi nõiasõnad ning maalinn hakkas maa seest välja kasvama.
“Hommikuse kukelaulu ajaks oli objekt valmis ning pärast esmast ülevaatust saime pealik Vesseisale ukseluua pidulikult üle anda,” märkis Leedopäiv.
Tarbatu Alo
