Oleme Karupesa hotellis. Andruse näos särab päike, mida ta kohmakalt varjata üritab. Tema juba teab spordiarbitraaži otsust, kuid ei ole kindel, kas sellest ajakirjanikule veel rääkida võib. Avalikustamise osas on rahvusvahelise spordiarbitraaži kohtuga range kokkulepe, mis kell võib otsusest rääkida. Veel on vara ja seega on meie intervjuu algus natuke naljakas.

Ilmselt oled sa mõelnud mõlemale võimalusele – täna teatatakse, kas sind on õigeks mõistetud või mitte. Mis sinust saab, kuidas edasi elad?

On näha, et Andrus tunneb ennast pisut ebamugavalt ja otsib sobivaid sõnu.

Tead, tegelikult ei ole ma nii põhjalikult nende asjade peale mõelnud. Ühe otsusega oled õigeks mõistetud, teisega oled pettur edasi.

Oled alati rõhutanud, et pole dopingut tarvitanud.

Seda küll. Eks ise ju tead, et oled kõik õigesti teinud. Aga on ju inimesi, kelle jaoks loeb vaid kohtuotsus.

Aga kas sa ei ole kaalunud, et kui tuleb sinu suhtes negatiivne otsus, siis millised on su võimalused veel oma õigust…

Tead, ma pole selliste asjade peale tõesti mõelnud…

Just sel hetkel siseneb hotelli treener Mati Alaver ja vabastab meid tobedast pingest: “Jah, Andrus on mõistetud õigeks!” Kell on mõni minut pärast ühte.

On see päris kindel, ametlik teade?

Andrus ja Mati ei jõua vastata. Juba helisevad mobiilid. Kõigepealt Andrusel, siis Matil. Kõned on lühikesed. Jah, aitäh.

Kaks aastat väldanud kurnav protsess on lõpuks läbi. Mis tunne on?

Ei mingit vastust. Mati Nokia laulab taas ning ta läheb eemale rääkima. Aga mis siin salata, endalgi on tunne ülev.

Andrus, sa oled kaks aastat pidanud tõestama, et pole kaamel. Et pole dopingut pruukinud.

Nii see on.

Andrus on pisut endast ära. Raske on rääkida.

Aga nüüd on mu süütus tõestatud. Ma saan rahus edasi minna.

Ta mobiil, mille heli on täpselt sama mis Matil – Nokia klassikaline –, heliseb taas. Piiks-piiks teatab saabunud SMSist.

Aga mis on sõnum neile, kes on su puhtuses kahelnud, sind dopingutarvitamises kahtlustanud?

Tead, pigem on mul tänusõnum neile, kes on mind toetanud. Kes on minust hästi mõelnud.

Neid on palju olnud.

Jah. Neid on tõesti palju olnud.

Muide, kes olid esimesed inimesed, kellele kohtuotsusest teatasid?

Kuna seal oli klausel, et teatud aja jooksul otsusest avalikult rääkida ei tohi, siis ega see ring eriti suur muidugi ei olnud. Tegelikult, peale oma pere rohkem kellelegi polegi teatanud.

Andruse mobiil heliseb taas.

Otepääle teie juurde sõites kuulsin, kuidas ühes raadiosaates arutati, et kui tuleb positiivne otsus, siis kas lähed, nagu õige mees, nädalavahetusel Eesti meistrivõitluste 50 km klassikadistantsi starti?

Ei, seda plaani ei ole. Nüüd on see hea, et saan lastega rahulikult võistlustel kaasas käia. Endal pole mul kuhugi plaanis võistlema minna.

Kuivõrd sa otsuse sisuga täpsemalt kursis oled?

Tegelikult ega väga ei ole.

On ju selge, et see kohtuotsus on ühtlasi tunnustus meie juristide ja teadlaste suurepärasest tööst.

Kindlasti. Tartu ülikooli teadlaste põhjalik töö. Nendele minu poolt suurimad tänud.

Kui sageli oled mõelnud selle kahe aasta jooksul, mil su dopingujuhtumit on menetletud, et võit pole võimalik? Rahvusvaheline dopinguagentuur (WADA) on nii mõjukas ja võimas…

Ei no mingil määral oli ikka selline tunne, et olen ses mängus väike tegija.

Ja kõik see suur mäng käib lihtsalt üle sinu pea.

No just. Aga, tead, meie teadlaste hea töö aitas loota parimat.

Intervjuu jätkub Ekspressi tasulises versioonis

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega