Priit Põldoja: Eesti ettevõtete arengul on praegu ees klaaslagi
••Finantsteenuste ekspordi ja kapitalituru edendamiseks loodud MTÜ FinanceEstonia avaldas ettepanekud Eesti kapitalituru elavdamiseks. Miks just nüüd, mil sõna „finantskeskus” on Küprose tõttu pehmelt öeldes vastuolulise maiguga?
Me ei ole kunagi kuulutanud Eesti kui suure finantskeskuse ideed. Aga vaja on peatada Eesti kapitalituru hääbumine – see ei ole alates loomisest 1995.–1996. aastal eales nii halvas seisus olnud. Küprosega võrrelda on Eestit kohatu – seal oli pankade bilansimaht SKT-st 6–7 korda suurem, meil on see umbkaudu SKT-ga võrdne ja kapitaliturgu pole meil peaaegu üldse.
Eesti probleem on Küprosele pigem vastupidine – oleme muutunud rahastamises liiga ettevaatlikuks. Kriisile järgnenud majanduskasv ei ole kaasa toonud kapitaliturgude arengut, finantsotsuste tegemine on veelgi rohkem liikunud siit Skandinaaviasse. Kui me lähiajal midagi ette ei võta, siis kaovad need vähesedki ettevõtted, mis on veel börsil, ja vähesedki investorid, kes veel siiapoole vaatavad. Ka inimesed, kes selles valdkonnas töötavad, otsivad siis rakendust mujal. Praegu saame veel rääkida taaselustamisest, aga kui veel viivitada, siis ei ole enam, mida elustada, vaid tuleb alustada nullist.
••Mida te kapitalituru elustamiseks ette võtta soovitate?
Nagu igal turul, peab siin olema kaup, mida müüa, ja peavad olema ostjad. Eestis on probleeme mõlemaga. Vaja on tuua riigiettevõtted börsile. Eraettevõtted on ettevaatlikud, mistõttu riik peab tooma börsile liideraktsia, mis tõmbab siia investoreid, kes aktiviseerivad turu ja tekitavad ka eraettevõtetes börsile minekuks huvi ja võimaluse.
Teine oluline asi, mida silmas pidada, on see, et rahvusvaheliste portfelliinvestorite kapital on kuum raha, mis võib lahkuda sama kiiresti kui saabus. Selle peale ei saa kapitaliturgu ehitada, peab olema ka pikaajalisemat ja lojaalsemat raha, mida pakuvad pensionifondid.
Kui 2000-ndate alguses tehti pensionireform, siis eeldati, et see kasvatab meie kapitaliturgu, aga tegelikult on teise samba pensionifondide rahast vaid väike osa Eestisse investeeritud. Ma ei arva, et Tallinna börsil oleks eeldusi tohutult suureks kasvada, aga tähtis on, et ta toimiks. Teatud paralleeli võib tõmmata Estonian Airi ja Eesti lennuühendustega – need on majandusarengu jaoks kriitiline infrastruktuur. Sama lugu on börsiga – seda on vaja, et meie majandus areneks, et meie oma ettevõtjatel ja säästjatel oleks rohkem valikuid. Ma ei tea arenenud riiki, kus kapitaliturg täiesti puuduks.
••Panete ette ka Eesti riigivõlakirjade emiteerimist. FinanceEstonia mullusel foorumil tekitas see teema kirgliku vaidluse, kas riik ikka teeks laenurahaga midagi tarka.
Eesti riigieelarve on väikses defitsiidis ja riigivõlg on viimaste aastatega kasvanud. Laenu on võetud Euroopa Investeerimispangast, enamik arenenud riike kasutab laenu võtmiseks ka riigivõlakirju. Ma siiski ei arva, et see on meie ettepanekutest tähtsaim.
Keskse tähtsusega on esiteks börsi elavdamine ning teiseks riski- ja erakapitalifondide arendamine. Et meie väiksed ja keskmise suurusega kasvuettevõtted saaksid neilt fondidelt raha, on väga vaja börsi, sest nende fondide raha on kindla tähtajaga, ühel hetkel tahavad fondid ettevõttest väljuda.
Loomulikult saab ettevõtte müüa välismaisele strateegilisele investorile – nõnda on enamasti Eestis juhtunud. Strateegilisele investorile müümisel on plusse, aga suur miinus on, et ta seab ettevõtte arengule klaaslae. Põhjusi, miks välismaine strateegiline investor siia tuleb, on üldjuhul kaks – siin on odavam toota või siin on teda huvitav turg. Väga harva on olnud, et strateegiline investor kasutab Eestit platvormina teistesse riikidesse laienemisel. Pigem on vastupidi – juhtimine ja kaalukamad töökohad viiakse siit peakorterisse. Korralike finantsinvestorite ja börsi puudumine seab ettevõtete arenguvõimalustele piiri.
••Kas arenguvõimalused ei jää ka ettevõtjate ambitsioonikuse puudumise taha – lihtsam kui ettevõte börsile viia ja ise edasi pingutada, on müüa ta strateegilisele investorile?
Osaliselt võib see nii olla, aga on olnud aegu, kus ettevõtet on olnud võimatu börsil mõistliku hinnaga müüa – strateegiline investor on pakkunud paremat hinda. Seetõttu on Eesti kapital ära andnud kontrolli paljude ettevõtete üle. Seda ei pea pidama paratamatuseks.
••Rida teie ettepanekuid soovib, et pensionifondid investeeriksid rohkem Eestisse – otseinvesteeringute kohustus, investeerimisotsuste sisseostmise keeld. Kuidas see läheb kokku sellega, et pensionikogujate huvides on, et fondid investeeriksid kuluefektiivselt ja parimatesse varadesse ning otsuseid teeksid parimad fondijuhid?
Eks fondihaldurite peamine ülesanne on tagada osakuomanikele maksimaalne tulu. Aga meie huvi peaks olema ka, et meie pensioniraha toetaks Eesti majandust.
Paraku jääb osa võimalikke investeeringuid Eestisse tegemata puhtalt sellepärast, et otsuste tegemine on viidud Eestist eemale, inimeste kätte, kes ei tunne ja seetõttu ei usalda siinseid ettevõtteid. Liigsuur osa pensionifondide rahast on investeeritud fondifondidesse – fondihaldurid püüavad nõnda tõhustada investeerimisprotsessi ja saada maksimaalset juhtimistasu minimaalsete pingutustega.
Suuremate fondide strateegiad on kahjuks liiga ühetaolised – pensionikogujad kindlasti võidaksid sellest, kui strateegiad erineksid üksteisest rohkem ja rohkem oleks varade aktiivse valikuga tegelevaid fonde.
Pakkumise poolel
••Valitud riigiettevõtete noteerimine börsil
••Valitsuse võlakirjade emiteerimine ja müük Eesti turul
••Riigiettevõtete võlakirjade müük Eesti turul
••Kohalike omavalitsuste finantseerimiskeskuse loomine ja võlakirjadega rahastamine
••Hüpoteekvõlakirjade (eluasemelaenude tagatisel võlakirjade) turu loomine
Nõudluse poolel
••Maksusoodustuste tegemine Tallinna börsil noteeritud ettevõtete dividendidele või kohalike võlakirjade intressidele
••Kohustada pensionifonde tegema rohkem otseinvesteeringuid
••Piirangute seadmine tasudele, mis pensionifondid võtavad kaudsete investeeringute eest
••Kohustada pensionifonde analüüsima Eesti varasid
••Keelata pensionifondihalduril investeeringute üle otsustamise sisseostmine
••Pensionifondide investeerimispiirangute lõdvendamine
••Eesti majandusse investeerimisele keskendunud riikliku teise samba fondi loomine
••Eesti varadesse investeeriva Eesti Fondi loomine pensionifondide sissemaksetest
Allikas: FinanceEstonia kapitaliturgude arengu ettepanekud
