Raul Eamets: Palgalõhest ja sellega seotud müütidest

Naiste ja meeste palgalõhest on palju kirjutatud, see on kütnud üles emotsioone ning teema tuleb ajakirjanduses ikka üles, kui EL oma vastavat statistikat avaldab. Eesti on siin traditsiooniliselt punase laterna positsioonis – kui mitte viimane, siis viimaste seas. Teema ei jäta kedagi ükskõikseks, kõigil on oma nägemus, kogemus ja arvamus. Kuni sinnamaani välja, et terminoloogiliselt peaks väidetavalt rääkima palgaerinevustest või palgavahest. Lõhe tähendaks just nagu midagi sellist, mida ei ole põhimõtteliselt võimalik ületada. Aga äkki ongi nii?

Mida siis tähendab palgalõhe ja kuidas seda mõõdetakse? Palgalõhe arvutatakse reeglina ühe kuu (Eestis on selleks olnud oktoober) jooksul välja makstud palkade alusel, mida ettevõtted on statistikaametile teada andnud. Palgaandmed taandatakse tunnipalkadeks, et elimineerida tööaja moonutusi. Lühidalt öeldes on naised rohkem osaajaga tööl kui mehed. Eesti edastab need andmed Eurostatile, kes siis teeb oma arvutused. Eurostati arvutused ei võta arvesse mikroettevõtteid (vähem kui kümme inimest) ja nii leitaksegi, et keskmiselt teenivad Eestis naised 27% vähem kui mehed. Kui võtta arvesse ka mikroettevõtted, on erinevus 22% kandis. Tundub ikkagi suur vahe.