Shkoeeriv oli aga avastus pea 10 aastat hiljem, et Shveitsi kinnisvaraasjatundjad olid ostnud Olevi tänaval täiesti kõlbmatu maja, mille Vilja Savisaar-Toomast pidi maani maha tõmbama, öeldes: "Majal on eelmiste remontide käigus mingid talad maha lõigatud ja ei ole ka nõuetele vastavalt ehitatud vahelaed, nii et see ehitus muutus eluohtlikuks!"

Vaat kus rumal "Šveitsi kinnisvarafirma", tegi Baltikumi ainsa investeeringu, ja sellegi kõlbmatusse eramusse Nõmmel. Häbiga pidid "šveitslased" (keda esindas advokaat Üllar Talviste ja kelle firma niidid pärinesid hoopis Briti Neitsisaartelt) Eestist taanduma...

Vilja Savisaare siirus ja läbipaistvus sobib mõne Reformierakonna sammuga. Näiteks broneeris Reformierakond möödunud sügisel, rahva rahulolematuse ajal, Tõnismäe kõnnitee mitmel päeval "liberaalse maailmavaate demonstratsiooniks". Liberaalset demonstratsiooni nähti sama vähe nagu Nõmmel Šveitsi investorit...



Priit Hõbemägi: Kuidas Savisaared Šveitsi investorile tünga tegid (2. september 2010)

See lugu algas ligi kümme aastat tagasi. Vilja ja Edgar Savisaarele kuulunud maja Nõmmel, vaiksel Olevi tänaval, Muusikakeskkooli ja Peeter Suure merekindluse aegse haubitsavundamendi lähedal müüdi suure saladuskatte all kolme miljoni krooni eest välismaisele kinnisvarafirmale maha.

Kolm miljonit krooni oli nii tol ajal kui on tänagi Nõmmel asuva maja eest väga suur summa. Tehing äratas ajakirjanduse tähelepanu ning läks lahti klaperjaht majaostjatele. Välja pakuti väliseestlastest ärimehi Aleksander Kofkinit või Ervin Hoppi. Nii Vilja kui Edgar olid eraisikutelt miljonilaene võtnud ning neil oli hädasti tagasimaksmiseks raha vaja.

Savisaarte maja ostjat esindas tippadvokaat Üllar Talviste, kellel oli esinduskiri ühelt Šveitsi kinnisvarafirmalt. Päevaleht kirjutas, et Šveitsist jooksevad niidid hoopis maksuvabasse piirkonda, ning et volikiri, millega Talvistele anti õigused firmat esindada, ei ole notariaalselt kinnitatud ning seal puudub Šveitsi firma registreerimisnumber.

Kuid see oli väiklane norimine. Asja iva oli ju selles, et Šveitsi kinnisvarafirma leidis Tallinnas väärt kinnisvara ja ostis selle ära. Ajakirjanikud lihtsalt ei taibanud, et selle taga oli Savisaarte geniaalne skeem.

Tõde tuli päevavalgele alles kümme aastat hiljem, kui Savisaared olid juba lahku läinud, Edgar Hundisilmale kolinud, Vilja uuesti abiellunud. Vilja asus Olevi tänava elamist uue perekonna jaoks sisse seadma. Ei läinud aga kaua aega, kui jälle tõusis lärm – Vilja olevat miljööpiirkonnas asuva funkstiilis maja renoveerimise asemel ilma loata maani maha lammutanud! Uue kodu ehitamisega oli sedavõrd kiire, et maja lammutati ilma detailplaneeringuta ning nõnda rikuti seadust.

Kuid taas hauguti valedel jälgedel. Nagu Vilja selgitas, oli väliselt üpris kõbus maja täiesti elamiskõlbmatu. “Selle ehituse käigus selgus, et tal on eelmiste remontide käigus mingid talad läbi lõigatud ja ei ole ka nõuetele vastavalt ehitatud vahelaed, nii et see ehitus muutus eluohtlikuks,” selgitas Vilja ajakirjandusele ning lisas, et sellepärast võetigi vastu otsus maja lammutada.

“Küsimus oligi selles, kas paluda ja oodata, kuni see hoone kukub kokku...” tunnistas Vilja, et luba ei oodatud ära. Appi tõttas stiilne munitsipaalpolitsei. Mupo hinnangul oli tegu rekonstrueerimistööde käigus välja tulnud amortiseerunud kandekonstruktsioonide eemaldamisega, mitte lammutamisega. Selle ehitusalal ülimusliku institutsiooni möönduse tõttu pääseb Vilja Savisaar-Toomast 18 000 kroonisest rahatrahvist.

Kokkuvõttes trumpasid Savisaared vahepeal üle nii kergeusklikud Šveitsi investorid kui tippadvokaadi, kellele nad olid kavalalt kaela määrinud kokkuvarisemise ohus maja, mis hiljem tuli lihtsalt maha lammutada. Ka majast endast ei pidanud nad loobuma. “Elus peab ikka kaval olema,” armastas öelda üks tänaseks meie hulgast lahkunud vanainimene. Üks rehepapp juhib Tallinna linna, teine istub europarlamendis, ühed kavalad mõlemad.