Andrei Hvostov: miks ma kandideerin valimistel
Minu sõber Vello Vikerkaar kirjutas neli aastat tagasi sellest, mismoodi võiks Tallinna näitel välja näha aeg, kui me enam mujalt raha ei saa.
Ta vihtus valmis õõvastava stsenaariumi: tingimustes, kus Euroopa Liidu raha enam ei ole ega tule, peab Tallinna linnapea loobuma mustast Mercedesest, millega ta muidu tööle sõitis.
Vello süngetes nägemustes ei puudu siiski ka helgemad hetked: bensiinipuuduse tõttu autodest loobunud politseinikud on sunnitud patrullima jalgsi, saades nii tuttavaks inimestega, kes nende piirkonnas elavad. Kahekümneaastased koolitajad, kes on seni õpetanud töötutele ärijuhtimist, teevad end korraga kasulikuks – nad rajavad Tõnismäele, sinna, kus pronkssõduri aluse ümber on istutatud lillepeenar, parlamendi sööklat varustava juurviljaaia.
Pole kahtlust, et autoril on kriisistsenaariumideks annet.
