Mujalt: Bangkokis on külm
Vesi on uskumatult külm, õhutemperatuur +16. Esimesed kaks basseinipikkust on puhas õudus, pärast tundub isegi mõnus. Ujun ja kujutan ette, et olen hüljes. Majarahvas karjub mind vaadates üksteisele kaugelt: Nau, nau (külm, külm).
Tai valitsus saatis just 293 415 abipakki rohkem kui 20,9 miljonile majapidamisele 36 põhjapoolses provintsis – külmalaine Tais on ulatuslik. Kõnnin magamistoast kööki ja miski on valesti, ahjaa – puust parkettpõrand tundub külm? Ja ise ka, tahaks rohkem riideid selga, õhk toas on jahe! Troopika? Mu Tai sõbrad vangutavad pead, nad ei mäleta nii külma talve. Jah, paar päeva detsembris, aga mitte mitu nädalat! Bangkoki kontoritöötajad, keda tänavail ning taevarongides näha, kannavad pakse jopesid; ning see, kellel selliseid uhkeid riideid pole, paneb kihiti: alla T-särk, siis tavaline triiksärk, siis paksem jakk veel peale, kõige otsa suur sall. T-särgid on ülle tõmmatud ka õuekoertele ja -kassidele. Õhtud on külmad, mootorrattataksol istudes tahaks selga nahkjopet; katusebaaris istudes jopest ei piisa – tahaks ära, kuskile maa peale, soojemasse kohta. Viimased paar nädalat olen maganud kodus ilma õhujahutajata, ilma selle uinutava suminata. Kujuta vaid ette, see pole naljaasi – 16 aastat suminat, ja siis järsku linnaosa loodushääled? Ma ei saa korralikult magada, sest kuulen linde ja loomi ja prügiautot ja mootorrattaid ja pidutsejaid teel koju. Läbi sääsevõrgu kuulen magades möödaviuksuvaid nahkhiiri ning mangopuudel huikavaid öökulle.
Kell 4 hommikul algab linnaosa kukkede ärkamiskiremine. Nad kirevad kogu aeg! Mitte nagu muinasjutus, et mõni kord, esimene, teine ja kolmas! Milleks Bangkokis nonstop kirevad kuked? Meie maja uus kukk kikerikiib mulle otse kuklasse, kukeleegu! Paistab, et siinsete majade teenindav rahvas mängib hasartselt kukevõistlustel. Nädal tagasi nägin maja autojuhte seda uut pruunisulelist kukke õrnalt silitamas. Mida kõike ei juhtu maal, kus hasartmängud on seadusega keelatud.
Seadusega olevat keelatud ka võimsa mootoriga mootorrattad linnas. Aga nad on siin, olemas, siin Bangkokis, on harleyd, on jaapanlased, nad kimavad kõrvaltänavail, nagu tahaks nad kõik magajad üles äratada. Ma tean, et enamik maailmast on pidevalt külm, aga kui oled 16 aastat elanud maal, kus on kogu aeg palav, noh, nii palav, et möödunud märtsis korraldasin maja omanikule karjumise, et miks pole külmaveekraanis külm vesi! Miks ma pean ostma poest jääkuubikuid, et maha jahtuda Fuji jääkuubikutega vannivees? Ka basseinivesi oli siis lihtsalt palav-palav-palav, kuumem kui mu veri soontes. Ja siis vastukaaluks nüüdne elu, kus ma täna sain vastselt keedetud muna tõesti kraanist tuleva külma veega maha jahutatud... super elamus... ei pidanudki muna külmkapi jääkambrisse panema...
