400 meetri kaugusel Lootsi tänava kortermajas elav Risto Paju teab vaatamata, et kell on saanud kümme.

Kui tema samas piirkonnas Uus-Sadama tänaval elav tuttav sellal kodus telekat vaatab, peab ta heli kõvemaks sättima.

Veidi kaugemal, Liivoja rajoonis elav Gary Evans ja tema seitsmeaastane poeg tajuvad mürinat läbi vibreeriva põranda.

Eesti laevakompaniile Tallink kuuluv Silja Europa mahutab sama palju reisijaid nagu on näiteks Kärdlas või Kundas elanikke (üle 3000).

Kell 22 tekitab muu liiklus veel omajagu müra. Kuid mõne tunni pärast, kui linna saabub vaikus, mõjub mürin lähedalasuvatele elanikele, kelle aknad õnnetul kombel laeva poole vaatavad, nagu lakkamatu maavärin. Öises vaikuses on seda kosta lausa kilomeetri kaugusele.

Ent kaugemal, Kadrioru pargi veeres elavale Kirstile laeva mürin lausa meeldib: „Aeg-ajalt, tõenäoliselt oleneb see tuulest, kuulen sadama poolt podinat. See on rütmiline ja mõnusalt uinutav.“

Evans võrdleb seda aga vana pesumasina müraga, mis teeb kõrvad hellaks.

Risto Paju sõnul ei saa ta ebaühtlase, madala mürina pärast magada. Juba möödunud aasta alguses alustas ta koos venna Margusega ristikäiku Tallinki vastu.

Kuigi Paju kuulub korteriühistu juhatusse, on ta suurfirmade Tallinki ja Tallinna Sadama kõrval nagu Taavet Koljat vastu. Talle on soovitatud lihtsalt mujale kolida. Abi peaks saama terviseametilt, see asutus aga näitab üles hämmastavat saamatust. Toimuv on kohati lausa kummaline.