Eestis on kuni 140 000 kiirlaenu võtnud inimest. Ehk iga kümnes, tited ja raugad kaasa arvatud!
Kiirlaenu või tarbimiskrediidiga tasumisega kimpus olevate inimeste arv läheneb 50 000le. Selles seltskonnas annavad tooni töötud, miinimumpalga või toimetulekutoetuse saajad ning töövõimetuspensionärid. Pigem noored ja pensionieelikud. Iga kolmas laenukontori väljastatud euro ei laeku tagasi.

Kiirlaenukontorite poolt inkassose antud võlanõuded küündisid läinud sügisel ligi 70 miljoni euroni. See on vanas rahas üle miljardi krooni!

Piiks-piiks ja tuleb stiilis hõlpsat rahakotitäidet (raskesti tajutava aastaintressiga, mida on hinnatud kuni 700 protsendiliseks!) pakub pisikeses Eestis üle 120 ettevõtte. Tõsi, pool turust on käputäie firmade käes. 

Kiirlaenuturg kasvab 30 protsenti aastas. Uusi ahvatlevaid pakkumisi tuleb nagu seeni vihma järel. Riigi senised jõupingutused väikelaenukatku pidurdada poliitikute vahel arusaamatult liiva jooksnud. Isegi Lätis, Põhjala riikidest rääkimata, on olukord palju parem. Soomes näiteks on keelatud kiirlaenu väljastada öisel ajal, kui kliendil on näiteks baaris napsisena finantsid otsa saanud. 

Detsembrist alates peab tarbijakrediidi reklaam Eestis olema “vastutustundlik ja tasakaalukas”. Reaalsuses valitseb anarhia. Käiks justkui täiesti legaalne bisnis, kuid selle viljad on väga kibedad. Suuremate laenukontorite meediakulud kerkisid mullu uuringfirma TNS Emori andmetel ligi 150 protsenti. Ja pärast reklaamipiiranguid nn jõuluostude perioodil veel teist sama palju! 

Tarbijakaitseamet on viimase paari kuu jooksul tuvastanud ligi sada liiga jõulist laenureklaami. 
Pea kõikide laenukontorite veebilehtedelt vaatavad vastu nägusad ja muretud tšikid, peibutades peadpööritavalt lihtsate ja mugavate “lahendustega”. 

 
“Võlast vabaks lihtsalt kiiresti ja soodsalt” hõikab Odav Laen koduleht.
“Taotlus pole kunagi olnud lihtsam kui nüüd” sekundeerib SMS Raha.

Kes on need pidurdamatud laenuparunid? Mis seob kiirlaenuäri staažika IRLi poliitiku ja autoärimehe, maailmakuulsa küberkurjategija, Vladimir Putini põlualuse ning üksteise järel loodavate hoiu-laenuühistutega?