Esialgu tegutses Kihnus nagu mujalgi Eestis katoliku kirik, mis Rootsi ajal asendus luterlusega. Usuvahetusliikumine jõudis Kihnu 1840ndatel, mil maa saamise lootuses läksid elanikud “keisri usku”.

Kohaliku preestri puudusel peavad teenistusi mandrimehed, ööjumalateenistust juhatab metropoliit Stefanuse paremaks käeks peetav, Haapsalust saabunud preester Justinus Kiviloo.

Ja kui pärast kolmetunnist teenistust, kirikukoori uinutavat meditatsiooni kogud taskulampide valgusvihkude hüpeldes jälle kodu poole liiguvad, kõlab peas ikka veel: “Kristus on surnuist üles tõus-nud, surmaga surma maha tal-la-nud...” Jah, tõesti on! Raske saaretalv on üle elatud (ülestõusmispühasid tuntakse Kihnus just talipühade nime all), paast läbi ja valgusenädal käes.