Allar Tankler: Normaalset meest ei olegi
Ilmselt on normaalne mees prints Harry, selle nädala Ekspressi persoon: haritud nagu keskmine Eesti naine, sissetulek ilmselt samasugune, nagu samal kohal oleval naisel oleks, vallaline veel pealekauba. Aga kas normaalseid mehi leidub ka väljaspool Euroopa kuninglikke õukondi? Tänases Ekspressis on lugu moodsatest kosjakontoritest, mille klientideks pidavat olema, jällegi, “normaalsed” vallalised, kes kõigi eelduste kohaselt otsivad teisi “normaalseid” vallalisi. Ent selgub, et inimestel on kaaslase suhtes väga kõrged nõudmised. Selgub, et “normaalne” ongi kõrge nõudmine. Normaalne on haruldane.
Meie lehes räägib oma loo üks mees, kelle vägivaldne käitumine oma kasulapsega, mida veel mõnikümmend aastat tagasi võis pidada normaalseks, toob tänapäeval kaasa kriminaalkaristuse. Normaalsuse definitsioon muutub ajas. Selgub, et isegi maika, kunagine ürgmehe pärisrõivas, on semiootiliselt kaaperdatud (vaata Areeni kaanelugu)! Mida normaalne mees tänapäeval kandma peab? Mille järgi normaalset meest ära tunda? Habeme? Oot-oot…
“Õnne valemis” selgitab Tiina Jõgeda Eurovisioni võitnud Conchita Wursti ja teiste drag-queen’ide soovi naiserõivais esineda rahulolematusega, kõrgete nõudmistega kaasnenud enesekriitikaga oma meheliku välimuse kohta. Need nõudmised on tekkinud samade stereotüüpsete mõttemallide järgi, mille järgi me kujutame ette normaalset meest ja normaalset naist, ning kirjutame neile ette, millises suhtes nad võiksid olla, ja et neil võiks olla 2,2 last.
Nii nagu ei ole keskmist, 2,2 lapsega peret, ei ole keegi meist keskmine ehk normaalne. Sildistades teatud käitumist, unistusi või väärtushinnanguid normaalseks, ja teisi seega ebanormaalseteks, tõmbame ringi kogu aeg koomale, pöördvõrdelises seoses ühiskonna kasvava avatuse ja vabadusega. Seepärast on ka asjakohane president Toomas Hendrik Ilvese esitatud küsimus äsjases emadepäevale pühendatud kõnes: “Miks me eristame omaenda riigi sees inimesi, tõrjume neid, et meil oleks veelgi vähem, keda “omaks” pidada?” Me ei ela enam riigis, kus on üks juht ja üks tõde, mille puhul pole muud võimalust, kui olla poolt või vastu; üks mure või suur narratiiv, mida jagada. Kes võitleb karusloomakasvanduste vastu, kes rebib maika lõhki kanepi legaliseerimise nimel. Nagu Disney viimases kassahitis laulab “Lumekuninganna” Elsa (esitaja: Hanna-Liina Võsa, sõnad: Andrus Ansip): “Kui see on torm, siis just selles tahangi elada.”
