Sõrg loetleb, mis kõik tuleb Eesti Pangal teha ajal, kui Eestis on juba euro kasutusel. Ühisesse statistikasse tuleb andmed anda. Valvata varakambreid, kus säilitatakse eurosid. Korraldada Eesti territooriumil raharinglust. Tuleb käia komisjonide istungil Euroopas. Jälgida pankade tegevust, laenude andmist ja seisu. Karta on, et tööd tuleb pigem juurde ning ka ametnikke on vaja juurde võtta, mitte koondada.

Päriselt ei kao ka oma rahaga tegelemine - tuleb korraldada Eesti kujundusega euromüntide käibele laskmine.

Pank pole riigivara

Aga Eesti Panga president Vahur Kraftil on sel laupäeval mitmekordset põhjust šampanjaklaase kõlistada. Eesti riigivõimu teistest harudest sõltub tema juhitavas asutuses pärast 1. maid märgatavalt vähem. Koos Euroopa Liitu saamisega jõustub sel päeval nimelt Eesti Panga seaduse uus redaktsioon.

Rahapoliitika teostamine muutub Eesti Panga ainuõiguseks, millesse isegi nõukogu kui järelevalveorgan sekkuda ei saa. Kuuludes Euroopa Keskpankade süsteemi, võib Eesti Pank edaspidi taotleda ja saada täitmiseks juhiseid vaid Euroopa Keskpangalt Frankfurdis. Oluline punkt seaduses on ka see, et Eesti Pank ei vastuta riigi varaliste kohustuste eest (ja vastupidi).

Kui varem olid Eesti Pangal ainult "ülesanded", siis nüüd saab keskpank endale veel "eesmärgi". Eesti Panga esmane eesmärk on seaduse järgi tagada hindade stabiilsus.

Kui seni kinnitas keskpanga aastaaruande Riigikogu, siis nüüd kinnitab selle presidendi ettepanekul panga nõukogu. Seega otsustavad 101 saadiku asemel tähtsa dokumendi üle alla kümne inimese (praegu Raul Eamets, Andres Lipstok, Enn Listra, Mart Opmann, Tõnis Palts, Jüri Sepp ja Liina Tõnisson, nõukokku kuuluvad ka esimees Sõrg ja ametikoha järgi president Kraft).

President Kraft hakkab kohe pärast 1. maid osalema ka Euroopa Keskpanga üldnõukogu istungitel, kus otsustatakse kogu Euroopa Liidu, mitte ainult eurosüsteemi riike puudutavaid raha- ja finantspoliitika küsimusi. Euroopa keskpanga intressiotsuste juurde pääseb ta siiski alles pärast euro kasutuselevõttu Eestis.

Nende põhjalike muutuste arutelul Riigikogus detsembris 2003 oli keskpanga president Kraft ka ise Toompea kõnepuldis. Võinuks eeldada, et parlamendi (eelmise koosseisu) saadikud pommitasid teda kõvasti küsimustega. Kuid võta näpust. Küsimust üritas Kraftile esitada vaid rahvaliitlasest majandusprofessor Janno Reiljan, kes oli oma pärimislimiidi tol hetkel juba ära kulutanud.

"Absoluutselt kontrollimatu!"

"Edaspidi ei ole Eesti Pank lihtsalt sõltumatu, vaid ta on absoluutselt kontrollimatu ja vastutamatu organ, kus mingi väike kambake ajab mingeid omi asju," oli praeguse Riigikogu liikme ja Euroopa Parlamendi vaatlejaliikme Reiljani seisukoht 1. maist jõustuvate uuenduste kohta keskpanga seaduses.

Nüüd kerkib sarnane suhtumine keskpangas aetavasse kiire eurole ülemineku poliitikasse pinnale europarlamendi valimisloosungis: "Kaitse Eesti krooni, vali Rahvaliit!"

Kraftil ei ole siiski koos Euroliiduga põhjust ainult rõõmustamiseks. Nimelt annab 1. maist jõustuv uus Eesti Panga seaduse versioon senisest rohkem võimalusi ka keskpanga presidenti tagandada. Seni tohtis Eesti Panga presidenti kingastada ainult süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. Alates laupäevast võib aga keskpanga juhti tagandada ka juhul, "kui ta ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks või kui ta on toime pannud tõsise üleastumise".