Enesetapud (kokku 20) ongi suurim kaitseväelaste surmajuhtumite põhjus, kusjuures kahel juhul kolmest panevad käe enda elu külge ajateenijad, mitte kaadrisõjaväelased. Traagiline erand oli mereväe ohvitser Sergei Hohlov, kes tappis mullu enne endalt elu võtmist ka kolm pereliiget.

Suurima ohvrite arvuga õnnetus kaitseväes oli 1997. aasta 11. septembril 14 sõduri elu nõudnud Kurkse katastroof. Seetõttu on ka uppumised (kokku 16) surma põhjuste hulgas statistiliselt teisel kohal. Veel on mundrikandjate hulgas surma külvanud liiklusõnnetused ja rasked haigused.

Kaitseväe pressiesindaja Merle Lember toonitab, et pooled surmajuhtumitest - täpsemalt 42 - on toimunud teenistusvälisel ajal. "Toon mõningad näited: suri uppumise tagajärjel linnaloa ajal, uppus järves alkoholijoobes, linnaloal olles sõitis mootorrattaga vastu puud, vingugaasi mürgitus garaažis, autoavarii linnaloal olles isikliku autoga, esikummi purunemine, suur kiirus taas isikliku autoga sõites..." loetleb Lember.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid